26.11.2019
Õpetaja ja teadlane Peep Leppik.
Teadlasest õpetaja Peep Leppik kirjutab teisipäeval Tallinnas toimuva konservatismi–teemalise konverentsi eel sellest maailmavaatest võrrelduna liberalismiga.
„Jättes siinkohal kõrvale arutelud 19. sajandi parlamentarismist levima hakanud poliitilistest vaadetest-vooludest – vasak- ja parempoolsus, liberalism ja/või konservatism jne. – tuleme tänasesse päeva, mis mind küll ei rõõmusta. Näeme liberalismi jõulist pealetungi ja konservatismi ulatuslikku halvustamist. Küsigem, miks see nii on ja kuhu me nii ükskord jõuame?
Liberalismi võlusõnad on vabadus ja võrdsus, eriti isiklik vabadus ja kohe. Need kõlavad ju magusalt ja mõistagi ainuvõimalikult-ainuõigelt. Kuis siis teisiti – inimene peab oma tegudes-sõnades saama olla vaba. Teen, mis mulle just meeldib, räägin mistahes keeles ja väljendun nagu tahan. Seksin, kellega tahes ja kus tahes; elan, kus tahan ja kellega tahan ning niikaua, kui tahan – kelle asi see on! Naudin elu. Mul on (peab olema!) selleks VABADUS! Ilus, näiliselt küll!
Aga kust tulevad need tohmanid, kes hoiavad kinni teatud (kasvõi esivanemate) traditsioonidest, kes ei taha iga poole aasta tagant „innovaatilisi“ muudatusi-uuendusi. Kes ei taha, et teda moodsalt-labaselt sinatatakse, kellel on kallis tema rahvas ja selle tulevik; kes ei kujuta ettegi, et peab elama võõrastega. Rääkimata oma vanemate mitteaustamisest. Moodsas keeles – see on miljoni dollari küsimus! Ei ole – asi on palju lihtsam, kui näha inimesest psüühilise olendina.
Üldine vabadus-võrdsus viib inimkonna hukule, sest see on vastuolus looduses toimivate seadustega, mida ei saa muuta meie Riigikogu ega isegi ÜRO. Tuleb nendega lihtsalt arvestada…
Sada aastat tagasi toimus see lihtsalt looduspärasel viisil ja tänapäeval vaid MÕISTUSPÄRASELT. Inimesed kui kõrgelt arenenud loomad (auditooriumites märkan, et see paljudele ei meeldi) pole ju võrdsed (ka mees ja naine, rääkimata lapsest) ja ei saa olla oma toimimistes vabad. Isegi loomakarjades tuleb arvestada teiste isenditega; emas- ja isasloomad peavad täitma oma (looduselt saadud) rolli ja kui ei, siis ootab hukkumine. Just seda ei luba suur Loodus… Õnneks on inimesi, kes tunnetavad veel loodusseadusi!
Konservatismil puudub igasugune väline sära, ta on tavaline, normaalne ja lausa loomulik-looduspärane, peites oma saladusi sügavuses – vajab süvenemist. Siin ongi tänase maailma paradoks – pidutsemise, vabaduse ja heaoluga olemegi loomas maailma, kus pole vaja pingutada (pigem eputagem!) ja nii ongi läinud Euroopa heaoluühiskondades inimeste arukus (IQ) allakäigu teele, Eestis isegi üle 8 (!) standartpunkti.
Et ametnikud kiidavad meie kooli, see ei lähe Loodusele üldse korda, aga… rumalad inimesed ei suuda mõista konservatismi (päriselu) sügavamaid hoovusi. Neid huvitab kõiges vaid tänane sära. Olemegi lõksus…”