Kolmapäeval toimus Riigikogus loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine, kus komisjoni poolt oli kõnepuldis Peeter Ernits, kes kuumutas mitmeid müüte.
Huvitav arutelu tuli Peeter Ernitsal sots Riina Sikkutiga, kes küsis: “Kas teie ei näe vahet selles, kas loomi kasvatatakse toidu või näiteks ravimite tootmiseks või selleks, et neist tehakse mütsitutte ja kraesid, mis tegelikult ei ole kuidagi eluliselt vajalik loomne toodang siin meie maailmas? Tegemist on ju väärtuspõhise otsusega, kui palju ja kuidas me loomade heaolu ja elude eest seisame. Kas teie ei näe seda niimoodi, näete seda tootmise aspekti väärtuslikuna?”
Peeter Ernits vastas: “Mul endal ei ole karusnahkseid mütse, kasukaid pole kunagi olnudki ja ei näe ka põhjust. Aga, hea küsija, võib-olla sa pöörduksid oma hea kolleegi ja erakonnakaaslase Katri Raigi poole. Ta on Narva linnapea ja lugupeetud. Ma mäletan, kui oli see mälestusväärne miiting Toompeal, kus Indrek Tarand bravuuritses, siis Katri Raik, kes pidi tunni aja pärast andma ametivande samas saalis, nõudis ka tribüünile pääsemist ja tal oli imeuhke karusnahkne kasukas seljas. Ta jäi minust 10 sentimeetri kaugusele. Ma imetlesin ja vaatasin: väärikas naine hindab väärikat kasukat. Nii et hea küsija, küsi Katri käest, kuidas tema arvab.”
Riina Sikkut ei jäänud rahule ja tuli mõne aja pärast küsimusega tagasi: “Kas head tingimused justkui õigustavad seda loomade karusnaha tarbeks kasvatamist?”
“Ma lootsin, et sa vahepeal räägid Narva linnapeaga. Aga see on ka märgiline, kui 2017 või oli 2016, kui tuldi esimest korda selliste initsiatiividega siia Toompeale, ja lugupeetud Katri Raik, see oli palju hiljem, kui ta hoolimata üldisest ja ka teie erakonna põlgusest karusnahkade kasvatamise ja kasutamise vastu, julges tulla Toompeale tund aega enne oma ametivande andmist siseministrina. Nii et mulle see meeldis, et inimene on isepäine, julge ja deklareerib, mis talle meeldib. Aga see ei puutu praegu asjasse, millal need loomad on tapetud ja kust ta need ostis. Barbi Pilvre on oma tšintšiljakasukat ka siin hulk aega müünud. Nii et see ei ole teema.”
“Ma tuletan meelde, et väga lugupeetud inimeste seas, ja nende parteiline kuuluvus võib olla ka sama, nagu neil, kes praegu eelkõige selle eelnõu taga on – eelkõige on tegemist ju sotsiaaldemokraatide ja reformierakondlaste eelnõuga –, on arukaid inimesi küll. Uno Loop oli kirglik tšintšiljakasvataja. Kuritegelik tegelane? Või Reformierakonna lugupeetud liige Katrin Karisma. Alles hiljuti deklareeris, et ta uhkusega kannab karusnahkseid kasukaid, ja läks isegi koroona ajal köösneritööd õppima. Nii et küsige Katrini käest, kas ta ei saa aru.”
Oma vastustes aga selgitas Peeter Ernits ära paljud küsimused, andis selgitused ja lükkas ümber müüdid. Nii rääkis ta loomade väidetavast piinamisest.
“Aga kui rääkida sellest pinnast, kus peal need loomad elavad, siis vaadake, iga loomapidaja üritab saada maksimumi. Ei ole mõtet lehma näljutada, ei saa piima lihtsalt. Ei ole mõtet ka siga näljutada või hoida teda väga kitsastes tingimustes, kus nad hakkavad omavahel kaklema, rebima sabasid ära ja juurde ka ei võta, kuna närviline atmosfäär ei ole parim selleks, et kiiresti juurde võtta. Ja sama on ka karusnahkade kasvatamisega. Kasvatajate enda majanduslikes huvides on see, et praegusel hetkel looma nahk oleks võimalikult heas seisus, ei oleks kärnas, ei oleks viletsa kvaliteediga, karvade tihedus ühel ruutsentimeetril ei oleks väike – need on olulised detailid, mida oksjonitel arvestatakse. Ja selleks tuleb tagada nendele loomadele maksimaalselt head liigiomased tingimused.”
“Loomaaia bioloogiaklassikud on juba korduvalt kirjutanud ja näidanud, et tavainimeste ettekujutus, et loomaaed on piinamise koht, sest seal on need puurid nii väikesed… Ma ei hakka siin pikemalt rääkima. Loomadel on elementaarsed vajadused – selleks et hundikari saaks elada, peab olema sadu ruutkilomeetreid. Aga see on ainult selleks, et nad saaksid püüda saakloomi. Kui neile tuuakse rokk ette, siis kaob see asi ära, ei ole vaja nii suurt territooriumi. Sama kehtib ka naaritsate, rebaste, hõberebaste ja teiste puhul.”
Peeter Ernits rääkis ka keskkonnakaitsjate topeltstandarditest.
“Loomulikult saavad kõik aru või, ma arvan, enamik, et tegemist on topeltstandardite ja võltsvagadusega. See on sama, kui meile keskkonnakomisjoni taheti tulla – enam ei mäleta, kas see oli eelmises koosseisus – tutvustama uut Neste kütust, mis on eriti ökoloogiline. Ja paluti või lausa nõuti, et läheme vaatama Soome, kuidas seda tehakse. Aga kui ma hakkasin küsima, kuidas on selle palmiõliga, mida Indoneesias ja teistes troopiliste maades toodetakse džunglit maha lõigates, mille tagajärjel hävivad paljud liigid, keda ei ole veel isegi kirjeldatud, ja kõik muu sellest tulenev, siis see oli teema, millest nagu ei tahetud rääkida.”
“Need huvirühmad, kellel on palgalisi töötajaid sama palju kui praegu karusloomafarmides, nende dokumentides on väga huvitavad programmid. Üks, mis mulle väga meeldib ja võib-olla mõnele ka siit saalist, on programm nimega “Armas kala”. Jutt käib sellest, et teadlased on avastanud viimasel ajal, et paljud selgroogsed ja isegi selgrootud tunnevad valu. Kala tunneb ka valu. 100 000 harrastuskalapüüdjat, paar tuhat kutselist kalurit, hoidke alt. Ma ei tea, kas see on järgmine teema, sest kala tunneb valu, konksu otsas on väga valus, ja kui veest välja tõmmata, on kohe väga-väga valus. Porgand ei tunne valu, kuigi miks mitte porgand ei tunne valu? Porgand tõenäoliselt pääseb, aga kalamehed, jahimehed, ma ei hakka rääkima teistest, loomakasvatajatest, ei pääse. See on aja küsimus. /…/ Nii et tegemist on siin praegu topeltstandarditega ja võltsvagadusega, kordan uuesti. Ja kordan veel, et see on alles esimene samm. Jahimehed, olge ettevaatlikud! Ei ole teada, millal jõuab kord sinna. Sest ka see, millega te tegelete, on kuritegelik.”
“Eriti piinlik on, et kõige selle taga on ka mitmed ministrid. Ka praegune lugupeetud rahandusminister, täna isegi peaministri rollis, Keit Pentus-Rosimannus. Tema oli ka üks algataja. Kuidas saab seda mõista, kui rahaminister astub samme ühe ettevõtlusvormi keelamiseks? Väga raske on seda mõista. Ta räägib samas, kuidas kraapida kokku raha Kaitseväe orkestri kaotamise hinnaga.”
“Ka seekord saadeti mulle viisakaid ähvarduskirju, et kui ma õigesti ei käitu, pannakse minu pilt nende erilehele häbistamiseks. Pange! Ma ei allu sellisele ähvardusele. Ma loodan, et ka minu kolleegid ei löö põnnama.”
Allikas: stenogrammid