Riigikogu võttis kolmapäevasel istungil vastu otsuse, millega lõpetatakse rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevus. Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 48 riigikogu liiget ja vastuhääli oli 37.
2021. aasta jaanuaris kaotati ka rahvastikuministri koht ja ametnikud viidi üle ministeeriumidesse. Põhimõte on ilmselt selles, et hajutada demograafiliste probleemidega tegelemine, mis muudab need teisejärguliseks tegevuseks, vastutus aga kaob kõigil.
EKRE poolt võttis sõna Peeter Ernits.
“Hea Toomas Kivimägi, kui sa vahepeal muidu mõistlikku juttu rääkisid, siis ühel hetkel mul kihvatas, kui sa ütlesid, et me ei peaks Kaja Kallast ja tema valitsust süüdistama selle komisjoni kaotamises. Hea Toomas, võib-olla sa ei tea, kuidas see asi toimus. Jah, see on kahe valitsuserakonna otsus. Aga kuidas see sündis? Ma räägin teile.
Jutustas mulle see Keskerakonna esimees, praegune Riigikogu esimees. Kaks naist, saadikud tol hetkel, said nendel ärevatel jaanuaripäevadel kokku, ühe nimi oli Kaja Kallas, aga teise nimi oli Mailis Reps, ja vestlus oli selline: vorst vorsti vastu. Erikomisjonid – mida sina võtad, mida mina? Mailis Reps ütles: mina võtan eesti keele. Olgu, saad. Ja eesti keele komisjon jäi ellu. Ja nüüd oli, vaatas Mailis Kajale otsa: Mida sina võtad? Ja Kaja ütles: Mina ei taha midagi. Ja nii läks. Edasi oli vormistamine.
Kolleegid, nii käis asi. Toomas, loe seda protokolli või küsi Kaja käest, kuidas tegelikult oli. Reformierakonna juhil, praegusel peaministril, ei olnud sooja ega külma Eesti rahva probleemidest, demograafilisest kängumisest. Ja muuseas, ta ei olnud mitte originaalne. Kui tuletada meelde, vaatasin järgi, aasta 2009, peaminister oli Reformierakonnast, Andrus Ansip, Tartu hea linnapea. Lõpetas rahvastikuministri ametikoha, pole vaja. Aasta 2016, peaminister Taavi Rõivas, Reformierakond: “Mingit rahvastikukriisi pole.” Tsitaadi lõpp. Ja nüüd kolmas kord. Peaministri nimi on vahetunud, Kaja Kallas kordas Andrus Ansipi kunagist sammu, aga veel suuremas ulatuses, kaotas nii rahvastikuministri kui ka probleemkomisjoni.
Ja et mitte jääda n-ö kuivaks ja tühjaks, siis ma räägin palju elulisemalt. Tegelikult Kaja Kallas ju tappis oma koalitsioonikaaslase Jüri Ratase lapse. Kordan. See probleemkomisjon, võib täiesti otse öelda, on Jüri Ratase laps. Niipea kui Jüri Ratas esimene valitsus ametisse sai, lõi ta rahvastiku probleemkomisjoni. Ja mu hea kolleeg, keda ma ei näe kahjuks, Kersti Sarapuu, mida siis Kersti ütles, kui see komisjon loodi 2017? “Uus valitsuskoalitsioon peab oma kõige tähtsamaks ülesandeks võtta meetmeid rahvaarvu suurendamiseks.”
Kersti Sarapuu oli siin 2017. aasta 14. veebruaril. Ma ei tea, kus ta praegu on. Aga selle taust oli veel see, et minu hea või meie paljude hea kolleeg Rein Ratas, Jüri isa, kutsus kokku 2015. aastal Eesti rahvastiku toetusrühma. Ja mõni aasta hiljem, kui poeg Jüri võimule sai, astus sellise sammu ja lõi ka selle komisjoni. Ja nüüd, kui jaanuari ärevatel päevadel kaks erakonda ennast jälle leidsid, siis said kaks võimukat naist kokku, üks ütles, et mina võtan selle vorsti, teine ütles, et mina seda vorsti ei taha. Ja samal ajal üks, kes vorsti ei tahtnud, tegelikult tappis oma hea koalitsioonipartneri lapse, sellesama komisjoni. Nii et selline lihtne värk.
Ja et mitte liiga pikka juttu rääkida, noh, teate isegi, ega tühja kohta ei ole, inimesel sigivad ja mõnel pool sigivad üsna hästi. Tööjõudu tuleb igalt poolt, meie asi on, kas me lõdvendame või ei lõdvenda neid tingimusi, kuidas nad tulevad siia. Mulle tundub, et kui praegune koalitsioon Reformierakonna juhtimisel jätkab, siis me hakkame lõdvendama neid. Milleks poputada mingit Eesti rahvast, kes ei taha palju sigida, kui me tööjõudu saaks palju odavamalt kusagilt mujalt? Aga minu meelest ja meie meelest ei ole see õige tee.
Ja kui Toomas ütles siin, et tavaliselt ma Euroopat ei kiida. Noh, see ei vasta päris tõele. Aga tõesti, kui praegune Euroopa Komisjoni president pidas vajalikuks demograafia asepresidendi koha luua, samal ajal kui meie tark valitsus likvideeris nii ministri kui ka probleemkomisjoni ja lõi noa selga või südamesse ka oma koalitsioonipartneri, Keskerakonna juhile. Loomulikult, ta on viisakas mees ja, ta ei ole tulnud siia praegu, on targu vait.
Nii et sellised lood on selle komisjoniga eluliselt. Muidugi, komisjon lapsi ei tee, kuigi komisjoni liikmed võivad seda teha. Aga meie asi on luua tingimused, et neid lapsi tehakse ja eestlased, kes on maailmas laiali, tuleksid siia, mitte ei läheks nagu minema. See on meie ülesanne.
Minu meelest peaks see alaline komisjon alles jääma. Sest probleem on tõsine. Kui Taagepera 2005. aastal oma selle märgilise artikli “Demograafiline vetsupott” kirjutas, siis 2016 või 2015 kirjutas ta, et me oleme ikka teel olematusse. Oleme jätkuvalt sinnapoole teel. Nii et minu meelest peaks tegelikult valitsuskoalitsioon alalise komisjoni alles hoidma, see on eluliselt oluline Eesti rahvale.
Ja mis puudutab Kaja Kallast, siis, hea Kaja, ma ei soovitaks sul järgmisele laulupeole tulla edvistama oma rahvariietega. Eesti rahvas, mulle tundub, ei ole sulle oluline, kuigi ma tean, et paljud Reformierakonna liikmed ei julge seda võib-olla öelda, aga nemad võiksid rahulikult öelda.”