30.12.2018
Peeter Krall
Äsja teavitas politsei meid 150-st perevägivalla juhtumist pühal jõuluõhtul. Kohe on saabumas aastavahetus ja sama teema võib taas aktuaalne olla. Sestap panen kirja oma seisukohad teema kohta.
Tunnistan, et kui jutt on füüsilisest vägivallast, siis ei ole ma teemas eriline asjatundja: 48 aastat abielu on siiani mööda saanud ilma käsikähmluseta.
Nii nägin ma oma isa käitumas ja nii õpetasin ka oma poega. Aga mõned mõtted siiski: Jõululaupäeval fikseeriti küll 150 perevägivalda, mis ilmselt kulmineerusid füüsiliseks konfliktiks, kuid kes pani kirja kõik verbaalsed vägivallajuhtumid? Aga ka sõna on tegu…
Igal konfliktil on vähemalt kaks osapoolt ja nii on see ka peredes. Lähenev jõuluaeg tõi endaga kaasa erinevaid tundeid: Ühed ootasid kinke ja teised murdsid pead, kust nende kinkide tarvis raha leida. Selline on paraku elu meie teises Eestis, kuhu Kadrioru ballide sära ei ulatu. Jõuluõhtul oli nii rõõme kui ka pettumisi. Kui rõõme, siis lõppes õhtu hästi, aga kui pettumisi?
Etteheitvad pilgud perepeale, kes ei suutnud teha seda, mida temalt oodati… Kas ainult pilgud? Latid on ju kõrgel ja trendikaubad kallid. Ehk tuli ka kibedaid sõnu? See kõik on eelmäng, millest saavad kurvastavalt tihti hoogu lõkkele minevad konfliktid. Solvumist ja häbi pudelisse uputada püüdes muutub see valusalt tihti vägivallaks. Naiste varjupaikadeks on riik veidi raha leidnud, aga perepeadele inimväärseteks palkadeks? Et ei peaks minema Soome nn kalevipoega tegema. Et ei peaks mitmel kohal rügama. Et perel oleks isa aastaringi.
Riik, mis liitub küll ränderaamistikega aga keeldub liitumast Euroopa sotsiaalhartaga, ei austa eesti perekonda. Seda harilikku, igapäevast eesti peret, mis püüab omadega toime tulla hambad ristis…
Hando Runnel on kirjutanud:” Muuda ennast, muutub maailm, mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu; kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks, nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!
Jää sa iseendaks, jälle muutub miski: muutuv maailm paigale jääb sinu jagu, – tekib hõrendus, käib pauk ja jälle miski kuskil mõraneb ja kuskil tekib pragu!”
Rahvas, kes end ise ei austa, ei vääri ka teiste austust. Kui tahame elamisväärset elu Eestis, siis ei too seda Jõuluvana.Selle elu nimel tuleb meil endil hüljata senine apaatsus ja lootusetu käegalöömine. Varsti algav uus aasta toob selleks meile kõigile uued võimalused…
Peeter Krall on kirukuõpetaja ja kandideerib EKRE nimekirjas Riigikokku Harju- ja Raplamaal