„Mitte ainult paljude tõepoolest pühendunud ametnike ja muude asjaosaliste tehtud töö, vaid ka isikliku motivatsiooni võib küsimuse alla seada seltskond, kel „muudki“ teha.
Hiljuti pidi Tallinnas maanduma reisilennuk, mis ilmastiku tõttu paraku maha ei saanud ning kuna ka Helsingi vastu ei saanud võtta, suunati lennuk Riiga.
Sealt toodi lennuseltskond bussiga Tallinna lennujaama – reis muidugi venis, kuid põhjused olid objektiivsed ja seltskond võttiski asja rahulikult vastu.
Tallinna jõuti pisut enne kümmet, inimesi oli Rootsist, Inglismaalt, Ühendriikidest ja muidugi neid, kes tulid koju. Lennujaamas peab olema võimalus teha COVID-i test, selleks on lennujaam võimaldanud ruumid ja lepinguline testija on Confido.
Paraku – kui seltskond tuli testimispunkti ukse taha, oli see kinni. Kuskilt ilmus täiesti hüsteeriline punkti töötaja, kes põhiliselt käte abiga selgitas, et seisku kõik joone taha ja oodaku seal kaks tundi… Muidugi olid inimesed surmväsinud, mõnel 30-tunnine reis selja taga ja loomulik oli see, et paluti selgitust – aga miks nüüd teha ei saa?!
Töötaja falseti ja žestikuleerimise peale ilmus kohale ka turvamees, kes teatas, et „see pood on kinni“ – kuni keegi küsis, et kas tõesti on tegemist „poega“. Seepeale pidas turvamees üldse paremaks lahkuda lisades vaid, et „näete ise, tal närvid läbi…“.
Töötaja kadus ukse taha ja jätkuvat soolot võis kuulda ka läbi sulgunud ukse, ning nii see jäigi. Testid jäid tegemata, paljudel oli see transiidi jaoks hädavajalik, seltskond vangutas vaid päid ja mindi laiali, kes kuhu – oli neidki, kes Virumaale ja Tartusse sõitsid.
Hommikul alanud uurimine – miks küll nii juhtus – ei tõotanud midagi head. Küsimus oli ka Lennujaama esindajatele, et kas neil selle rentnikuga mingi leping on, mis kedagi millekski kohustab?! Administratsiooniesindaja soovitas järjekindlalt „saatke meil“ ja küsimuse peale, et „kes teab, kas selline leping on või mitte“ jätkas ta robotina juttu sellest, et „tuleb meil saata“.
Lõpuks pani ta pahaks küsijale miskipärast ka seda, et ta pole „üldse oma laua juures ja peab nüüd sinna sulepead otsima minema“ selleks, et kontakt üles kirjutada. Viimaseks soovitas üldse helistada kunagi hiljem, kui tunded raugenud …!
Loomulikult tagasi ta ei helistanud, nime ei öelnud, kastanid tõi osaliselt tulest välja pressiesindaja, kes ütles, et neil on vaid rendileping ja Confido toimetab nii kuis heaks arvab. Samal ajal võis kuskil Eestis levida värske brasiilia või tont teab mis tüvi!
Ja siis – üllatus-üllatus! Agne Ojasaar Terviseametist võttis vaevaks mitte ainult tagasi helistada, vaid uuris kogu juhtunu kohta enam kui detailselt, ja tänas teatamise eest, ta oli siiras.
Tuleb siiski välja, et lennureisijatel PEAB olema võimalus testi teha, selles ei kahtle ka ükski nn „lamemaalane“. Selleks on Terviseamet välja töötanud terved eeskirjad ja sõlminud kokkulepped, antud juhul Confido lihtsalt sülitas neile. Muuseas – ka Sotsiaalministeeriumist helistati tagasi, tunti asja vastu teesklematut huvi ja see on parem PR kui üksi kallis rikastamise kampaania.
Kokkuvõtteks – meil on inimesi, kes oma töösse tõsiselt ja vastutustundlikult suhtuvad ja see ei maksa teistele midagi – tulemuseks on, et riiklikes turvaustes on pilud ja ärge siis imestage, et viirus koos oma uute tüvedega levivad. Paraku ei viitsi inimesed süveneda, kes ühes või teises kaasuses otseselt süüdi on, kõik läheb ühte patta ja kannatab nii usaldus kui ka terviklik suhtumine riiki kui sellisesse.
Muide – ka Terviseametist öeldi, et inimesed ei teavita enam mingitest tekkinud ebakõladest kuigi meelsasti, ju ei usu lihtsalt, et keegi kedagi enam üldse kuulab. Aga see on juba tõsisem „haigus“ kui suvaline COVID.“
Andres Raid, ajakirjanik
