Eesti keel ja kultuur vajavad teadlikumat kaitset, selgub raportist „Eesti kultuuri elujõud kultuurisõdade ajastul”, mille koostas Põhimõtte Koja tellimusel Maarja Vaino.
Kirjandusteadlase ja kultuurikriitiku Maarja Vaino koostatud raport käsitleb eesti keele ja kultuuri küsimust mitte ühe poliitikavaldkonnana teiste seas, vaid Eesti riigi kestmise tuumküsimusena. Keele, hariduse, kultuuripoliitika, identiteedi ja ühiskondliku sidususe küsimused moodustavad terviku, millest sõltub Eesti rahvusriigi tulevik.
Raport toob esile viis suuremat probleemiringi.
Esiteks on nõrgenemas eesti keele keskne roll avalikus ruumis, hariduses ja teaduses.
Teiseks puudub hariduses süsteemne kultuuriline järjepidevus, mis annaks noortele tugeva sideme eesti kultuuriloo, kirjanduse ja ühismäluga.
Kolmandaks osutab raport, et probleemid on teada, kuid vajalikud otsused jäävad sageli tegemata.
Neljandaks käsitleb raport kultuurisõdade ja ideoloogilise surve mõju Eesti kultuuriruumile.
Viiendaks näitab raport, et riiklike arengukavade rõhuasetused on ajas lahjenenud, liikudes rahvuskultuuri hoidmiselt üldisemate ja mitmetimõistetavamate eesmärkide poole.
„Eesti keele- ja teadmusruumi hoidmine on üks olulisemaid põhiseaduslikke eesmärke ja praktilisi väljakutseid ning sobib hästi Põhimõtte Koja avaraporti teemaks. Raport rõhutab vajadust pöörata sellele valdkonnale rohkem tähelepanu ja pakub mitmeid praktilisi soovitusi. Loodan, et arutelu ei piirdu üksnes tõdemusega murettekitavatest suundumustest, vaid koos mõeldakse edasi ka lahendusi: asju on võimalik paremaks muuta just laiemas ühiskondlikus koosloomes ja -tegutsemises,“ ütles Põhimõtte Koja algataja, riigi- ja poliitikateaduste doktor Leif Kalev.
Põhimõtte Koja hinnangul on raport oluline, sest küsimus ei ole ainult kultuuripoliitikas kitsamas tähenduses, vaid Eesti riigi aluses. Raport kutsub koondama seni hajunud arutelu ning otsima vastuseid sellele, kuidas hoida eesti keel ja kultuur püsivana kiiresti muutuvas maailmas.
Raporti lõpus esitatakse kümme sammu, mida olukorra parandamiseks astuda. Nende seas on keeleseaduse tugevdamine, õppekavade muutmine, eesti kultuuriloo süsteemne õpetamine, eesti keele staatuse kindlustamine teaduskeelena, rahvuskultuuri kandvate tegevuste tugevam toetamine ning kultuurisõdade mõjude teadlikum käsitlemine.
Põhimõtte Koda MTÜ eesmärk on tugevdada Eesti riiki ning tagada julgeolek, majanduslik elujõud, ühiskondlik sidusus ja eesti rahvuse, keele ning kultuuri püsimine tulevastele põlvedele.
Raport on alla laetav Põhimõtte Koja veebilehelt https://pohimottekoda.ee/eesti-kultuuri-elujoud-kultuurisodade-ajastul/