EKRE liidrid Mart ja Martin Helme hoiatasid juba ammu, et kõik need oskuslikud malekäigud Marrakechi leppe ümber on vaid ilus fassaad, tagajärg aga on üks – rändepakt surutakse nagunii läbi.
Seda tõestab ka teisipäevane meediakajastuste toon. “Valitsus pärast riigikogu esmaspäevast otsust toetada ÜRO ränderaamistikuga ühinemist seda uuesti arutama ei hakka,” ütles peaminister Jüri Ratas. Vasakpoolne valitsus on soovitu kätte saanud ja rändele rohelist tuld vilgutamas! Ratasele on kõige tähtsam see, et koos hukatusleppega suutis ta ka valitsuse päästa.
See, et sotsid ülirahul on, pole mingi üllatus – kogu rändepakti heakskiit oligi nende märg unenägu, millest on nüüd meeldiv ärgata. Hea meel kumab ka globalistist presidendist, kes jagab EKRE-le verbaalseid jalahoope, mõistmata ei Toompeale tulnud inimeste tundeid, reaalsuses tegelikult toimunut ega rändeleppe negatiivseid aspekte – vaid seda ongi oodata hädaolukorra-riigipeast, keda pole keegi valinud.
Oma näo näitas ära ka Reformierakond, kes pildus oma tingimusi, solvus, marssis saalist minema, aga nüüd ilmselt väreleb kusagil nurgas, rõõmus sellest, et selle asjaga on esialgu kõik möödas.
Eriline rahulolu aga paistab Isamaa liidri Helir-Valdor Seedri sõnavõtust ERR-is – ta loodab, et valitsus selle teema juurde enam tagasi ei tule. Niipalju siis “rahvusmeelse” Isamaa võitlusest rändepakti vastu, mis algas tuliselt ja hääbus vaiksesse rahulolusse, sest jäädi nii võimupiruka juurde kui ka ustavaks Brüsselile, tehes pisut ka isamaalist nägu pähe. Loodetavasti ei arva enam keegi, et Reinsalu võitlused siirad olid – ja viie protsendi künnis jääb libaisamaalastel ilmselt vaid unistuseks.
Kogu mitmenädalane pillerkaar rändepakti ümber näitas, et ainsana võitles tõsiselt selle vastu EKRE – kõik teised üritasid teha head nägu ja probleem nii vaiba alla pühkida, et Marrakechi-sõit ikkagi toimuks, kuid nende endi maine sellest võimalikult vähe kahju kannataks.
Tuhandete eestlaste allkirja rändepakti-vastasel petitsioonil olid võimueliidile nagu hane selga vesi – rahva arvamusest ei hooli nad juba ammugi.