Kui lugeda meedias ilmuvaid arvamusi, mis näivad kõige enam pöörduvat seni au sees olnud väärtuste vastu, siis kõige sagedamini tulevad need selgelt vasakpoolseks muutuvast Tallinna Ülikoolist.
Nüüd on demokraatia mõiste kahtluse all pannud järjekordne “teadlane”. “Hästi sageli tõlgitakse demokraatiat vanakreeka keelest kui rahva võim. Minu jaoks on see natukene ebamugav definitsioon, sest rahvas on hästi oluline toimija ühes teises terminis, mida me demokraatia uurijatena palju kasutame, milleks on populism,” väidab Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson ERR-is.
“Päris tore, et Tallinna Ülikooli politoloog räägib avameelselt ebamugavustundest, mida temas tekitab mõiste “demokraatia” tõlge: rahva võim. No ega siis liberaalne demokraatia ei olegi mõeldud rahva võimuna, vaid “liberaalset baaskonsensust” jagava seltskonna nägemuse elluviimise mehhanismina,” kommenteerib veebiväljaande Meie Kirik peatoimetaja Veiko Vihuri.
Jakobsoni seisukohti lugedes tuleb meelde väidetav seose teke soovitu ja realiseeruva vahel. Nii on näiteks rohepöörde toetajad tahtnud põlevkivienergeetika sulgemist ning saanud vastuseks külmad toad ja kalli elektri.
Samamoodi on soovitatud kehtestada vastutusprintsiip. Kui keegi hakkab rääkima kiirest vajadusest vähendada Maa rahvastikku, siis peab ta olema valmis esimesena astuma lifti, mis viib olematusesse. Kui keegi räägib laste kahjulikkusest Maa kliimale, siis peakski olema tema saatuseks olla oma viimastel hetkedel hooldekodus üksi.
Kui Mari-Liis Jakobson leiab, et rahval ei peagi olema võimu, siis oleks väga õiglane, kui tema ise satubki olukorda, kus tal on ära langenud (võetud) õigus lüüa otsustajana kaasa riigi ja ühiskonna elus.
Uued Uudised