Keskkriminaalpolitsei pidas eile kinni endise siseministri ja Keskerakonna liikme, praeguse Reformierakonna liikme Ain Seppiku. Lisaks eksministrile veetsid öö arestimajas ka tema pojad, Sulev ja Siim Seppik. Neid kahtlustatakse altkäemaksu andmises.
4. jaanuaril peeti kinni Ain Seppik (69), Siim Siim Seppik (42) ja Sulev Seppik (46), keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises ning Indrek (56), kellele esitati altkäemaksu vahendamise kahtlustus.
Kahtlustuse järgi lubati altkäemaksu enam kui 100 000 eurot, millest 25 000 on üle antud.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Lauri sõnul viitavad kriminaalmenetluses seni kogutud andmed, et kahtlustatavad soovisid altkäemaksu kaudu saavutada pankrotimenetluses neile soodsa lõpplahendi ning välistada hagide esitamine nende endi vastu.
“Ei saa aktsepteerida olukorda, kus keegi pääseb vastutusest, sest on omale eelispositsiooni ostnud. Politsei uurib altkäemaksuga seotud vihjeid ja kuritegusid tõsiselt, et anda selge signaal, et ebaausatel võtetel ei ole Eestis kohta ning kutsume üles altkäemaksu pakkumisest või küsimisest teavitama,” ütles Laur.
Riigiprokurör Sigrid Nurm selgitas, et korruptsioonikuritegudes kasutatakse enda tegevuse varjamiseks üha keerukamaid võtteid. “Kasutatakse variisikuid ja äriühingute omanikuvahetust, et seost tegelike kasusaajate ning äriühinguga seotud otsuste ja protsesside vahel varjatuna hoida. Pankrotimenetlus, kui kohtu poolt kontrollitav menetlus, peab toimuma ausalt ja läbipaistvalt ning igasuguse osapoolte mõjutamiseta.”
“Pankrotimenetlus kaitseb eelkõige võlausaldajate huve ning inimesed, kes üritavad pankrotimenetlust kuritarvitades kahjustada pankrotimenetluse teisi liikmeid, peavad vastutama seaduses ettenähtud ulatuses oma seniste otsuste eest. Kuritegelike ja hea tavaga vastuolus olevate võtetega vastutusest kõrvalehoidumine ei ole ühelgi juhul aktsepteeritav ning kahjustab majanduskeskkonda ning usaldust pankrotimenetluste vastu,” lausus Nurm ning lisas, et sarnaste kaasuste järgi on hea meel tõdeda, et ühiskonna ootused ausale ja läbipaistvale asjaajamisele on üha suuremad.
Kaks kahtlustatavat, Siim ja Indrek on jätkuvalt kinni peetud ning kaks inimest, Ain ja Sulev viibivad praeguseks vabaduses.
Menetlust viib riigiprokuratuuri juhtimisel läbi keskkriminaalpolitsei.
Ain Seppik kuulus Keskerakonda aastatel 1998-2012 ja alates 2013. aastast kuulub ta Reformierakonda.
Meedial asjaosalistel kommentaari saada ei õnnestunud. (BNS/Uued Uudised)
Toimetuse märkus Ain Seppiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise kohta 21.10.2026:
Riigiprokuratuur lõpetas 11.07.2024 kriminaalmenetluse Ain Seppiku suhtes kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1 alusel, sest puudub kriminaalmenetluse alus. Talle ei määratud kohustusi.
05.01.2022 avaldasid Uued Uudised artikli pealkirjaga „Politsei vahistas endise Keskerakonna siseministri, praeguse reformierakondlase Ain Seppiku“. Artikli tekstis on kirjas: „Keskkriminaalpolitsei pidas eile kinni endise siseministri ja Keskerakonna liikme, praeguse Reformierakonna liikme Ain Seppiku.“
04.01.2022 pidas keskkriminaalpolitsei Ain Seppiku altkäemaksu andmise kahtlusega kinni. Artiklite järgi puudutas kahtlustus Seppikutega seotud ettevõtte OÜ Hexanor pankrotimenetlust.
11.07.2024 lõpetas Riigiprokuratuur määrusega kriminaalasjas nr 21221000035 Ain Seppiku suhtes menetluse kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 200 ja § 199 lg 1 p 1 alusel. Määruse järgi oli kahtlustus kvalifitseeritud karistusseadustiku § 298 lg 2 p 2 ja 3 ning § 25 lg 2 järgi ja väidetav teo aeg oli september–detsember 2021. Määrusega ei pandud Ain Seppikule kohustusi. Teiste isikute ja ülejäänud episoodide suhtes menetlus määruse järgi jätkus.
Ain Seppik oli siseminister 28.01.2002–03.02.2003 ja politseiameti peadirektor kuni 1997. aastani. Riigikogu liikme volitused lõppesid tal 2011. aastal ja Tallinna linnavolikogu liikme volitused hiljemalt 25.10.2017. Aastatel 2021–2022 ei olnud tal avalikku ametit.
:
