Eesti põllu- ja metsamehed on astunud välja eurololluste vastu, kuid kogu pöördumise mõju nullib ära kaks asja: esiteks karjuvad nad seejuures “hurraaa!” mujal maailmas lõpetatavale kliimahüsteeriale ning teiseks toetuvad nad euroliidu nõuetele, mis mõlemad koos ongi selle mõttetu ja reaalset elu ruineeriva kava tekitanud. Ehk siis peaksid nad esinema oma maa seaduslike omanike, mitte ideoloogilise kliimavõitluse ja Brüsseli bürokraatia positsioonidelt.
Kogu see kava aga on koostatud Reformierakonnale omaselt teerullimeetodil ja ideoloogilisel alusel.
BNS vahendab: “Põllumajandajate ja metsaomanike esindusorganisatsioonid saatsid energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suttile ühispöördumise ettepanekuga peatada looduse taastamise kava koostamine ja moodustada uued, maaomanikke kaasavad ekspertrühmad.
Pöördumise allkirjastasid Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning Eesti Maaparandajate Selts. Ühispöördumises rõhutatakse, et kliimaministeerium peab täitma Euroopa Liidu looduse taastamise määrust, mis kohustab liikmesriike tagama, et riiklik looduse taastamiskava koostatakse avatud, läbipaistval, kaasaval ja tulemuslikul viisil. Praegune protsess nendele nõuetele ei vasta.
“Eestis on maal omanik, seega saab taastamistegevusi ellu viia ainult kellegi maa peal. Seetõttu on maaomanikud kõige olulisem sidusrühm, kelle esindajad peavad saama võimaluse osaleda kõigil töö- ja otsustustasanditel. Praegune lähenemine kaasab maaomanikke tagantjärele ja näiliselt,“ selgitas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Kristel Järve.
“Põllumajandussektor on viimased kolm aastat olnud sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvas kahjumis, samal ajal kasvavad ootused nii kliimaeesmärkide täitmiseks, loomade heaoluks kui toidujulgeoleku tagamiseks. Iga uus kohustus tähendab tootjatele täiendavat majanduslikku survet ja see ei ole väheneva eelarve tingimustes jätkusuutlik. Just seetõttu ei saa me lubada, et looduse taastamise kava koostatakse ilma maaomanike sisendita,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats.
Oluline murekoht on ekspertrühmade koosseis. Näiteks maismaa elupaikade ja liikide ekspertrühmast ei leia ühtegi praktikut. Esindusorganisatsioonid rõhutavad, et taastamistegevuste planeerimisel on omanike kaasamine ametnike ja teadlaste kõrval hädavajalik, et tagada kavandatavate tegevuste teostatavus.
Probleeme on ka protsessi läbipaistvus – ekspertrühmade nimekirjad avaldati ja käskkiri allkirjastati tagasiulatuvalt alles pärast esindusorganisatsioonide pöördumist, kuigi ekspertrühmad olid juba koos käinud.
Esindusorganisatsioonid hoiatavad, et kui praegust kaasamise protsessi ei muudeta, on koostatav taastamiskava tõenäoliselt vaidlustatav. Eesti peab riikliku looduse taastamise kava Euroopa Komisjonile esitama 1. septembriks.”
Peltsebuli ei aeta välja Peltsebuliga…