Põllumajandusteadlane Heino Lõiveke: kelle mure on Eesti toidu kvaliteet ja ohutus?

Uute Uudiste portaal ei suuda küll haarata ja vahendada kõiki ühiskonna muresid ja valupunkte, kuid väga erilistel ja hoiatavatel hetkedel anname edasi seda, mida tähelepanelikel inimestel öelda on.

Alljärgnevalt hoiatab põllumajandusteadlane Heino Lõiveke neid, kellel meeldib mandariinidega maiustada.

“Käesoleval juhul ajendas mind sulge haarama Tallinnas Rimi kaupluses müüdavate võrkkotis mandariinidega kaasasolev info. Turustaja on Rimi Eesti Food AS, aadresssil Põrguvälja tee 3, Pildiküla Rae vald Harjumaa. Mandariinid Sinfonia olid pakitud 1 kg mahutavusega võrkkottidesse, päritolumaa Hispaania. Seega kõik nagu oleks korras, kuid järgnev info mandariinide töötlemise kohta küll tekitas minus kõhedust ja hirmu.

Nimelt viljad olid töödeldud vahaga (E-904), mis sisaldas 4 tugevat fungitsiidset puhist, mida Eestis kasutatakse ainult teravilja külvise puhtimiseks. Aga Eestis pole need väga tugeva mürgise toimega puhised lubatud ega soovitatud laos toiduainete töötlemiseks. Nimetatud oli 4 tugeva mürgisusega toimeainet – imazaliil, thiabendazool, pirimetaniil ja propiconazool. Neid toimeaineid on teravilja puhistes Baytan Universal, Fungazil E, Fungazil MLF, Bariton Ultra, Lamardor, Vincit jt.

Uurimusi, kuidas käituvad need tegevained puuviljade või köögiviljade üle pritsimisel, pole Eestis keegi läbi viinud. Samuti pole ma kohanud ka kirjanduses vastavaid uurimustulemusi. Küll olen ise katsetanud nõukogude perioodil Ääsmäe ja Saue sovhooside hoidlates porgandi ja valge peakapsa töötlemist säilitushaiguste vastu mitmete tol ajal aktuaalsete süsteemsete fungitsiididega nagu Benlate, Fundosool, Uzgeen, BMK jt. Jälgisin nende fungitsiidijääkide dünaamikat ja liikumist juurviljade välispinnalt porgandi ja kapsapea sisemiste kihtide suunas.

Kuigi lao temperatuur vastas säilitustingimustele ega soodustanud kasvuprotsesse, liikusid fungitsiidijäägid kogu aeg sügavamale, sisemistesse kihtidesse. Säilitusperioodi lõpuks olid need jõudnud isegi juurviljade südamikku, kuigi 1 kg tooraine suhtes jääkide arv iga kuuga kahanes. Vaatamata sellele oli jääkide hulk üle lubatud normide. Seega sai selgeks, et katsetatud fungitsiidid on sobimatud köögiviljade laos töötlemiseks ja meie soovitasime sellisest haiguste tõrje võttest loobuda.

Kuivõrd apelsine on käesoleval juhul töödeldud palju tugevama mürgisusega toimeainetega, on see Eesti tarbijate tervise sihiteadlik ja vastutustundetu kahjustamine, mis vääriks vastavate organite sekkumist ja süüdlaste karistamist.

Kas antud juhtumi peaks lahendama Tarbijakaitseamet, Veterinaaria ja Toiduamet või peaks sellesse sekkuma ka õiguskaitseorganid? Ükskõikselt selle probleemi lahendamisse suhtuda ei saa.”