16.11.2019
Poola rahvuslaste marss iseseisvuspäeval.
31. oktoobril käis Tallinna Konservatiivide Klubil külas Poola Suursaatkonna poliitika- ja majandusosakonna juhataja Tomasz Szeratics, kes andis ülevaate Poola ajaloost ja tänapäevast, poliitilisest olukorrast ning majandusest.
Poola XX sajandi ajalugu on sarnane Eestiga: iseseisvuse taastamine I Maailmasõja lõpus ja Poola-Nõukogude sõda 1919-1920, Molotov-Ribbentropi pakti huvipiirkondade jagamise tulemusena annekteerimine II maailmasõja alguses, Nõukogude Liidu mõjupiirkonda jäämine pärast sõda ning kommunismist vabanemine sajandi lõpus.
Hr. Szeratics vastas samuti paljudele küsimustele, mille lühikokkuvõte tegi Konservatiivide Klubi liige ja EKRE Riigikogu saadik Urmas Espenberg tema jutu põhjal.
Poola rahvas on alati pidanud end südames eurooplasteks, mis ei tähenda kindlasti seda, et Poola peaks tingimusteta vastu võtma seda, mis Lääne-Euroopast ette kirjutatakse. Poolakate arusaam euroopalikest väärtustest tähendab ikkagi, et suheldakse omavahel ja lepitakse kokku võrdsetel alustel.
Liberaalne ajakirjandus on nimetanud Poola kohtusüsteemi reformi selle politiseerimiseks. Kuidas on olukord Poolas tegelikult?
Poola kohtusüsteem elas Tomasz Szeraticsi sõnul omaette mullis ja ühiskonnal puudus igasugune võimalus tagasisideks. Kohtureformi eesmärgiks on muuta see avatumaks, arusaadavamaks ning anda kohtusüsteemile sisendit ka väljastpoolt. Kindlasti ei ole Poola kohtusüsteem politiseeritum kui näiteks Saksamaal või Prantsusmaal.
Pärast viimaseid valimisi on poolakate arvates selgelt näha Eesti huvi tõusmist kahe maa vahelistest suhetes. Tihenenud on nii kaitsealane kui majanduslik koostöö, mille tõenduseks on ka Poola ja Eesti kaitsekoostöö NATO raames. Pole mingi saladus, et mõlema riigi julgeolekuoht lähtub samast allikast. Poola kui piirkonna suurriik tunneb vastutust nii enda kui väiksemate naabrite julgeoleku eest.
Milline on Poola perepoliitika? Poola maakonnad võistlevad omavahel, et saada oma elanikeks noori peresid. Võrreldes Eestiga on Poola maakondadel märksa suuremad volitused ja sõnaõigus. Pakutakse erinevaid soodustusi, riigi poolt viiakse ellu nn. 500+ programmi, mis tähendab, et toetus ühe lapse kohta peaks olema vähemalt 500 zlotti (117 EUR).
Poola rahvuslik rahaühik on zlott ja sealses ühiskonnas puudub praegu igasugune diskussioon eurole ülemineku vajadusest – see ei ole teema.
Poola on kindlalt vastu igasugustele immigratsioonikvootidele. Tegelikult on Poola hetkel vaieldamatult kõige suurema immigratsiooniga riik Euroopas: erinevatel hinnangutel on Poolas praegu miljon kuni kaks miljonit immigranti Ukrainast, kelle integreerimine Poola ühiskonda on kultuuride sarnasuse tõttu suhteliselt lihtsam. Näiteks Varssavi ühistranspordis on info kolmes keeles: poola, inglise ja ukraina keeles.
Mis puutub immigratsiooni araabiamaadest ja Aafrikast, siis Poola on neile ebaatraktiivne, suurem osa neist lahkub Poolast üsna ruttu “parematele marjamaadele”, põhiliselt kas Saksamaale või Rootsi.
Põhja-Poolas on kaks mošeed, mille on ehitanud aastakümneid Poolas elanud tatarlaste kogukond. Tatarlased on täielikult integreerunud Poola ühiskonda ning on kahtlemata Poola patrioodid. Väikesearvulise uusimmigrantidest moslemite hulgas ei ole Poolas märgata mingeid organiseerumise märke.
Poola jaoks on Rail Baltica vaid üks väike osa Poola raudteevõrgust ning ei oma nende jaoks kaugelt mitte sama kaalu kui Balti riikides. Poola teeb oma osa ja ühendab Rail Baltica läbi Varssavi läänepoolse raudteega.
Poola jaoks on märksa tähtsam kiirteede võrgu väljaehitamine muuhulgas ka Kaunase ja Vilniuse suunal. Poola ja Visegradi riikide prioriteetseks projektiks on põhja-lõunasuunaliste nüüdisaegsete ühendusteede väljaehitamine, mille puudumine on kindlasti olnud üheks Kesk-Euroopa majandusliku mahajäämise põhjuseks võrreldes Lääne-Euroopaga.
Tomasz Szeratics on Eestis elanud kolm aastat. “Välismaalasena on mu elu Eestis lihtne nii tänu sõbralikele inimestele kui kasutajasõbralikele e-teenustele. Eestis on vapustavalt ilus loodus. Negatiivselt üllatas Eesti maapiirkondade mahajäämus võrreldes Poolaga. Siin on ehk üheks põhjuseks ka tõsiasi, et Poolas oli ka Nõukogude Liidu mõjupiirkonda kuuludes lubatud eraomanduses põllumajanduslik ettevõtlus, samal ajal kui Eestis viidi läbi peale sõda täielik kollektiviseerimine,” rääkis ta.