17.04.2019
Tegelikult ütlesid inimesed Chemnitzis – meie oleme selle maa rahvas ja pusiitajad sõitku oma maale tagasi!
Postimehe õudusloo “Chemnitz elab äärmuslaste hirmuvalitsuse all” võiks kokku võtta ühe lausega: kui sa lähed deemoneid otsima, siis sa nad ka leiad.
Bretty Sarapuu lugu räägib justkui rindelinnast: isegi linnavalitsuse esindajad ei eitavat, et paremäärmuslased hirmutavad elanikke: välismaalaste peale karjutakse ja sülitatakse ning kisutakse ära nende pearätte; paremäärmuslane olla polevat Saksamaal enam häbiasi; välismaalaste kuritegudest räägitavat liiga palju, edukast lõimumisest vähe.
Samas aga kõlab algus: “Teisipäeva ennelõunal saabujale paistab Chemnitz eriti pealinna Berliiniga võrreldes väga rahulik. Paremäärmuslased linnas ringi ei marsi, lõunapausi pidavad linnaelanikud haaravad keskväljakule kerkinud toiduputkadest traditsioonilise Bratwurst’i ja nii heledama kui ka tumedama nahavärviga inimesed ajavad omi asju, ilma üksteise kõri kallale kippumata.”
Postimees on peamise ja peaaegu ainsa allikana kasutanud liibanonlast, üles leidnud natsisümboolika poe, milles “esmapilgul ei hakka silma ühtegi natsisümbolit, aga riietel ilutsevad neonatsidele tuttavad ruunimärgid ja kirjad “See you in Walhalla” ning kaupluse nime Brevik seostab reporter kuulsa massimõrvariga.
Chemnitzi linnavalitsuseametnik Ines Vorsatz kinnitas reporterile vestluse alguses, et Chemnitz on rahulik linn, kus migrandid ja paremäärmuslased pole sugugi kõige suuremad mureallikad, vaid selleks on alkoholism.
Bretty Sarapuu on seega päris paljusid asju omatahtsi kirjeldanud, jätmata näiteks ruumi tõdemusele, et ehk on edukat lõimumist liiga vähe ja et “paremäärmuslane” on Saksamaal silt ka neile, kelle arvates sündmused vallandanud sakslase tapmine varjupaigataotlejate poolt pole eriti normaalne asi. Ja Saksamaal pole ilmselt mitte paremäärmuslaseks olek taas au sees, vaid sakslaseks olek.
Selliste multikultuursuse lillelaste poolt kokku kirjutatud lugude puhul võiks kõigepealt läbi mõelda tausta – Saksamaa pole sugugi riik, kus “paremäärmuslastel” linnades vabalt tegutseda lastakse, vaid multikultuurses riigis represseeritakse neid kõvasti; samas on immigrandid riikliku poliitika poolt juba 2015. aastal “Welcome” kutse saanud.
Ehk siis – sellist soppa võivad Postimehe pseudoajakirjanikud kokku kirjutada Ungari kohta, kus on tõesti rahvuslased võimul ja migrandid pole oodatud; kirjutada Euroopa migratsioonisõbralikuma riigi kohta, et ühes sealses linnas võimutsevad neonatsid, on ilmselge ülepingutus – Merkeli režiim paneks nad kohe paika, nagu ka Saksamaa julgeolekujuhi, kes avaldas kahtlust, kas seal üldse mingit “paremäärmuslaste” organiseeritud vägivalda oligi.
Postimehe tibireporteri ei jäänud kahjuks äärmuslaste otsimise kõrvalt aega vaadata, kas ja kuidas on kunagine Ida-Saksamaa Lääne-Saksamaale järele jõudnud.
Allikas: Postimees