12.09.2018
Valetab ja врёт!
Postimees on taas paisanud avalikkuse ette eksitava ja valejäreldustest kubiseva leheloo.
Jutt käib 11. septembri lehenumbris avaldatud Vilja Kiisleri loost pealkirjade “Vähem haritud lahkujate asemele tulevad kõrgharitud” ja “Ränne toob meile kõrgharitud inimesi.” Selliseks optimismiks andvat põhjust kellegi Kristi Anniste ja poliitikauuringute keskuse Praxis uuring “Rändetrendid maailmas, Euroopas ja Eestis.”
Selle loo graafika tugineb väljarände andmetele “Eestist aastatel 2000-2011 püsivalt lahkunute haridustase ja amet võrdlusena püsielanikega aastal 2000” ja sisserände andmetele “Eestisse aastatel 2009-2014 elama asunud kolmandate riikide kodanike haridustase ja ametiala”. Kas natuke ajale jalgu jäänud ehk pole?
Kui panete tähele, siis võrreldud on lahkujaid aastatel 2000-2011 ja tulijaid aastatel 2009-2014. Milliseid andmeid, tähelepanekuid ja järeldusi sellest ka ei tehtaks, ajaline mõõt klapib ainult kahe aasta ulatuses, 2009-2011, kusjuures väljarände andmed on märgatavalt vanemad, kui sisserände omad — mingit objektiivset infot ei saa kahest peaaegu mittekattuvast perioodist küll leida!
Teine moment seisneb andmete lõpptähtajas, milleks on aasta 2014 ja millest on laias laastus möödas neli aastat. Aga need neli aastat on kogu maailmas murrangulised, sest 2015. aasta suvel algas rändekriis, mis Eestit on küll suhteliselt vähe mõjutanud, kuid mingil moel kindlasti, kasvõi sisserände lähteriikide kaudu. Võis siis poliitkorrektsuse kaudu, mille abiga tõid Euroakadeemia sugused kõrgkoolid Tallinna neegreid täis – ehk käivad ka need “kõrgharitute” alla?
Kuivõrd väidetav Praxise uuring hõlmab ka Euroopat ja maailma, siis on sellel vaid makulatuuri väärtus, sest rändetrendides saabus kardinaalselt maailma muutev moment alles 2015-2016. aastatel.
Teiseks, Eesti tööjõuprobleemid on samuti, vähemalt ajakirjanduse järgi võttes, teravnenud just viimasel kolmel aastal. Põhimass Ukraina odavast tööjõust aga on kohe päris kindlasti saabunud pärast artikli viimast daatumit 2014. aastal – ilmselt on lihttöödele ehituses ja teeninduses toodud vähemharitud tööjõudu tuhandetena just 2016. aastast saati. Kiisleri andmed nn kõrgharitutest aga pärinevad viimati 2014. aastast.
Lahkujate kohta tehtud andmete ja järelduste aegumine on veelgi drastilisemum. Isegi arve teadmata võib eeldada, et suurem osa Eestist lahkunud arstidest ja teistest kõrgharitud tippspetsialistidest, kes töötavad näiteks Soomes, on Eesti tolmu jalgadelt pühkinud alles pärast uuringutes ära märgitud 2011. aastat, mil majanduskriis hakkas vaibuma, kuid midagi head veel ei koitnud, ja kuna Reformierakonna valitsus ka inimeste hoidmiseks midagi ette ei võtnud, siis järgnes ka harituma kontingendi väljavool, mis aga uuringus kuidagi ei kajastu.
Vilja Kiisler on läinud väga ohtlikku teed, tehes tänase päeva järeldust “Ränne toob meile kõrgharitud inimesi” andmete põhjal, kust puuduvad täielikult viimaste aastate andmed — see on sama, mis otsustada Süürias toimuva üle 2011. aasta saate “Siiditeel” põhjal, või sootuks nii, nagu tehti NSV Liidus, kus Nõukogudemaa 1970. aastate tootmisnumbreid võrreldi Tsaari-Venemaa 1913. aastate omadega.
Uued Uudised lisavad omapoolsed andmed. 2015. aastal oli siseministeeriumi andmetel sissetoodud või tulnud võõrtöötajatest vaid umbes kolmandik kõrgharidusega. Eestisse saabuvad töörändajad on peamiselt nn. sinikraed, kes asuvad madala palga eest tööle põhiliselt ehitusse, töötlevasse tööstusesse ja teenindusse, vahetades välja meie endi madala palga tõttu välismaale tööle lahkunud inimesi. Jutud sissetoodavatest spetsialistidest on vaid häma. Sellise töötajarühma sisseränne paneb Eesti madala palga lõksu, ei soodusta innovatsiooni ega meie oma tööjõu tagasipöördumist.
2015. aastani kehtis võõrtöötajatele 1,5 kordse keskmise palga nõue ja siis ehk tuligi rohkem parema haridusega inimesi. Siis see nõue kaotati ja avati tee madalapalgaliste sissetoomiseks.
Ja see ongi aastast-aastasse suurenenud. Kuigi seadus määrab Eesti sisserände kvoodiks ca tuhat kolmsada inimest aastas, registreeriti ainuüksi 2016. aastal Eestis 7276 uut välispäritolu isikut, kellest suurem osa saabus just kolmandatest riikidest, näiteks (Venemaa 899), Valgevene (137), Ukraina (1249). Eksootilisemad maad, kust samuti suurel hulgal tuldi, on Türgi (80), Süüria (66), Pakistan (46), Nigeeria (132), Mehhiko (32), Korea (44), Kasahstan (30), Iraak (32), India (108), Hiina (76), Gruusia (97), Bangladesh (79), Aserbaidžaan (40), Afganistan (22) jne. Tegelik arv on veelgi suurem, sest antud statistika ei kajasta neid välismaalasi, kellel on kunagi olnud Eestis elukoht, kuid kes on vahepeal Eestist lahkunud ja kes pöördusid tagasi 2016. aastal. Selle kontingendi eksootiline osa ei lõhna kuidagi kõrgharituse järgi.
2017. aastal olid arvud veelgi suuremad. Eestisse asus aasta jooksul elama 17 616 inimest, kellest alla poole olid Eesti kodanikud, umbes 9000 olid välismaalased ja Eestist lahkus 12 358 inimest, kellest kaks kolmandikku olid eesti kodanikud. Eestisse saabus 5258 inimest rohkem kui siit lahkus. Nendest arvudest lähtuvalt Eesti elanike arv küll kasvab, kuid võõramaalaste arvel, eestlaste arv ja osatähtsus kahanevad.
Lisaks illegaalsed töötajad, kelle hulk on aastast-aastasse kasvanud ning nn renditööjõud ja teistes Euroopa Liidu riikides saadud töölubadega isikud, kelle üle puudub igasugune kontroll, eriti peale seda, kui kaotati viisakohustus Ukrainale. Siseminister Anvelt hinnangul tuuakse ainuüksi renditööjõudu Eestisse umbes 5000 inimest aastas. Politsei tuvastas 2017. aastal, et ebaseadusliku tööjõu kasutamine on koguni kolmekordistunud, mille tagajärjel on Eestis võib-olla üle kümne tuhande, võib-olla enamgi, illegaalset töötajat. Siseministeerium prognoosis mullu, et 2017. aasta lõpuks kasvab välismaalaste lühiajalise töötamise taotluste arv 22 000-ni, 2016. aastal oli vastav näitaja 7500. Kasv on plahvatuslik ja kindlasti ei ole tegemist kõrge haridustasemega inimestega.