29.01.2020
Kokkupõrge tuletõrjujate ja politseinike vahel Pariisis.
Prantsusmaa politsei kasutas palgatõusu nõudnud päästjate vastu pisargaasi ja kumminuie – selline vormikandjate kokkupõrge šokeeris kogu ühiskonda.
Tuhanded tööriietes tuletõrjujad korraldasid Prantsuse pealinnas pikaajalise protestiliikumise osana meeleavalduse, kus nõuti paremat palka ja töötingimusi, sealhulgas nende ohuboonuse suurendamist, mis pole 1990. aastast peale muutunud.
Mõned tuletõrjujad panid vormirõivad sümbolilise žestina põlema ja kui nad üritasid protesti kõrvaltänavale üle viia, tõrjus märulipolitsei nad jõuliselt tagasi. Sotsiaalmeedias levisid videod sündmustest kiiresti ja need tekitasid laialdase pahameele, sest Prantsuse politseid on juba pikka aega kritiseeritud liiga vägivaldsete võtete eest.
Mitmed advokaadid on asunud president Emmanuel Macroni süüdistama politseivägivalla kasutamises, mis on väidetavalt pärast 1968. aasta rahutusi kõige jõulisem. “Kollaste vestide” protestide ajal on arvukalt meeleavaldajaid saanud raskeid vigastusi, sealhulgas on kaotatud silmanägemist ja vigastuste tõttu amputeeritud käsi.
Prantsuse siseminister Christophe Castaner teatas sel nädalal, et Prantsusmaa loobub politsei kasutuses olnud ühe konkreetse kaubamärgi lõhkeainega pisargaasigranaadist, mida on peetud arvukate meeleavaldajate vigastamise põhjuseks. Inimõigusrühmitused ja juristid kritiseerisid valitsust kohe “poliitilise avalduse” pärast, öeldes, et tootjad olid sellest konkreetsest granaadimudelist juba loobunud ja Prantsuse politsei kasutab samaväärseid granaate edasi.
Nõelagranaadid sisaldavad 25 g kõrge plahvatusohtlikkusega ainet TNT. Prantsusmaa on ainus Euroopa riik, kus politsei kasutab meeleavalduste laialiajamisel selliseid võimsaid granaate. Plahvatades paiskavad need laiali väikesi kummikuule, mis loovad pihtasaanul nõelamise efekti, sellele lisandub täiendavalt pisargaas ning kõrvulukustav heliefekt, mida on võrreldud õhkutõusva lennuki heliga.
Elitaarset Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni toetab hetkel 30% prantslastest, 68% ei sooviks teda enam riigipeana näha.
Demokraatiaga kokkusobimatu politseivägivald on Lääne-Euroopas tugevnemas, karme võtteid on kasutanud ka Hispaania politsei Kataloonia iseseisvuslaste vastu.
Allikas: The Guardian