President Kaljulaid rikkus kõvasti Eesti suhteid idapartnerluse liitlastega

President Kaljulaidi destruktiivsusest on räägitud palju ja nüüd rikkus ta oluliselt suhteid ka Eestit varasema toetuse eest väga austavate Gruusia ja Ukrainaga.

Kaljulaid alandas Ukrainat, öeldes, et Ukrainal kulub Euroopa Liiduga liitumiseks valmisoleku saavutamiseks vähemalt 20 aastat ja et see riik ei saa NATO liikmeks, kuni ei taasta territoriaalset terviklikkust. Ta väitis, et Ukraina, Gruusia ja Moldova ei ole valmis nende ühenduste liikmelisuseks ega ole isegi valmis nõutavaid kriteeriume täitma, samuti olevat neil probleeme õigusriigiga.

Mil moel näeb Kaljulaid võimalust kolme separatismi ja agressioonist lõhestatud riigi territoriaalset terviklikkust taastada, kui ta ise näitas Euroopa Liidu tahtmatust teda selles toetada? Ukraina Euroopa ja euroatlandi integratsiooni küsimustega tegelev asepeaminister Olga Stefanišõna arvaski, et Kaljulaid esindas neid, kes ei soovi EL-i ja NATO laiendamist.

Delfi vahendab: „Kahjuks unustavad mõned NATO ja EL-i riigid Ukrainale neid reforme meelde tuletades mainida, et ükski neist ei läbinud selliseid struktuurilisi muutusi ilma võimsa välise toetuseta, mis sisaldas ka integratsiooni selget toetamist,” ütles Stefanišõna.

Ka Tbilisi linnapea Kahha Kaladze kritiseeris Kaljulaidi selles, et too kirjutavat riikidele liiga palju ette, samas kui iga riik peab ise selle eest hoolitsema, et ta sobiks liikmeks.

Pikka aega on Kaljulaid ja Reformierakond eesotsas Kallastega süüdistanud EKRE-t paljude liitlassuhete väidetavas rikkumises, samas kui president ja peaminister teevad välissuhetes ehtsat kirvetööd. Rikkus ju Kaja Kallas ka suhted Soome ja Sanna Mariniga.

Kaljulaid tegi veel ühe suure apsu, kui ta hakkas Krimmi platvormi koosviibimisel peetud kõnes rääkima Donbassi miiniväljadest ja kuulajad ei saanud aru, kuidas on need seotud poolsaare küsimusega.