Presidentide mainekujundus on igas riigis üks prioriteete, kuid selles osas ei maksa ka Vladimir Putini tasemele langeda.
Virumaa Teataja on teinud loo president Kaljulaidi käigust Tudu looduskaitsealale, mis aga on täis naiivseid seisukohti nii ajakirjaniku kui riigipea poolt.
Näiteks väidetakse: “Neljapäeval Tudu looduskaitsealal rektel käinud president Kersti Kaljulaid kinnitas, et kontrast 20 aasta taguse ja tänase Lääne-Virumaa vahel on väga suur.” Kõlab hästi ja rõõmustavalt, aga oleks ka imelik, kui see nii poleks ja 20 aastat oleks paigal istutud.
Samasse valdkonda kuulub ka presidendi soovitus: “Mul oli selline ettepanek, mis tundus teistele retkel käijatele ka meeldivat, et metsamajakeste kasutustingimustesse peaks alkoholitarvitamise ära keelama ning et seal ei tehtaks mürareostust. Hästi paljud metsamajad asuvad rabamassiivide servadel ja vesi kannab väga hästi raadiost tulevat müra.”
Ettepanek on kahtlemata igati tervitatav, kuid naiivne – vaevalt et kunagi on neile puhkepaikadele sellist funktsiooni ette nähtud. Vaikus ja mõistlik käitumine on selliste paikade kontseptsiooni juba sisse kodeeritud.
Keelamine ei lahenda tavaliselt miskit ja RMK majakeste eraldi kontrollimine, et kas seal napsutatakse või mitte, oleks tükk lisatööd kellelegi. Seda enam, et väljatõstetud seltskond koliks kohe kusagile metsa alla ja teeks seal veel hullemaid tempe.
Pigem tehku president selgituskampaania, et puhkekohta üldse pidutsema ei mindaks. Keelumärk ei teeks tõenäoliselt mitte midagi paremaks. Keelamist on mõttetuks pidanud paljud seda ettepanekut lugenud netikommentaatorid.
Presidendi arutlused soode taastamise teemal tuletavad meelde opositsiooni hulgas väga tuntud praktikat, kus eriti reformierakondlased on asjatundjad praktiliselt igal elualal.
Vanemad inimesed pole kindlasti vaimustuses presidendi arvamusest, mis käib noorte kohta, kuid tabab valusalt hoopis elusügises olijaid: “Nad (noored – toim.) on palju keskkonna teadlikumad kui eakamad inimesed.”
Tegu on väga meelevaldse lahterdamisega. Kui noorte “keskkonnateadlikkus” tähendab Toompeal Thunbergi rumaluste võimendamist ning selle jäädvustamist nutiseadmetega, siis eakate inimeste keskkonnateadlikkus seisneb säästlikumas ja lihtsamas elustiilis. Eakad inimesed ei ole mingil juhul tänaste probleemide peapõhjus ja nende halvustamine protestinoori esile tõstes on väga ülekohtune.
Kogu presidendi jutt meenutab koolikirjandit, mis riigipea puhul sellist võimendust ei vajaks. Kui Kaljulaidi mainet on vaja parandada või meeldivaks kujundada, siis iga tema sammu kajastamine naiivsete juttude abiga on pigem karuteene riigipea institutsioonile.