Tänasel Riigikogu avaistungil soovitas Eesti Vabariigi president Alar Karis valitsusel mitte testida põhiseaduslikke piire. Ometi ei jõudnud Karis veel oma kõnet kokkugi voltida, kui koalitsiooni esindav spiiker hakkas nendest piiridest üle sõitma.
Riigipea ja valitsuse vahel on kõva hõõrumine ja see paistab igas detailis ilmekalt välja, näiteks võttis ta jutuks presidendi rolli.
„Põhiseaduse loomisel peeti ägedaid vaidlusi selle üle, kui palju võimu peaks olema presidendil. Täna võime vast siiski öelda, et Eestile sobib tasakaalustava rolliga president. See tasa kaalustamine puudutab esijoones parlamendi ja valitsuse suhteid,“ lausus riigipea.
Ja lisas: „Milliseks on tänapäevases demokraatias kujunenud Riigikogu ja valitsuse vahekord Eestis? Põhiseaduse Assamblees eksperdina tegutsenud Jüri Kaljuvee väitis mõned aastad tagasi, et võimuka presidendi asemel sai Eesti võimumaia valitsuse. Tema sõnul on valitsus oma võimu Eestis pidevalt laiendanud ning muutunud poliitikat määravaks koguks.“
Ta rõhutas, et valitsemine peab olema demokraatlik – läbipaistev, põhjendatud ja parlamentaarsele kontrollile alluv: „Teisisõnu ei ammendu demokraatia sellega, et parlamendivalimistel on saadud enamus. Valitsevatel erakondadel peab olema võimalus oma programmi ellu viia, kuid see peab toimuma õigusriiki sobival viisil.“
Ta kritiseeris taas ka koalitsiooni tegevust siduda seaduste vastuvõtmist usaldushääletusega. „Juba põhiseaduse loomise ajal märgiti, et eelnõude usaldusküsimusega sidumine võib kujuneda valitsusele mugavuslahenduseks – lahenduseks, millega parlament lülitatakse sisuliselt riigielust välja. Pole kahtlust, et selline liialdus oleks vastuolus põhiseaduse mõttega.“
Ta ütles, et ka opositsioon vajab oma rolli täitmiseks hoobasid, eriti siis, kui valitsus ähvardab parlamendienamuse toel ületada põhiseadusega seatud piire.
Ka oli ta kriitiline vaenukõne suhtes. „Samuti on demokraatia osa vaba arutlus. Vaenukõne ei saa määratleda nii laialt, et see hõlmab poliitiliste veendumiste arvustamist. (—) See, et mõni tegu väärib hukkamõistu, ei tähenda aga tingimata, et riik saab seda karistuse ähvardusel keelata. Vaenukõne määratlemisel tuleb arvestada, et Euroopa Liidu õiguse kõrval seob meid ka Eesti põhiseadus,“ kõneles Karis.
Ka ütles ta oma kõnes, et teda teeb murelikuks, kui ministeerium peab vajalikuks salastada õigusliku hinnangu, mis seab kahtluse alla kavandatava eelnõu kooskõla põhiseadusega.