Vähemalt rahvusmeelsele inimesele kõlas president Alar Karise aastavahetuskõne halva naljana. Mõned momendid sellest.
BNS kirjutab: “30 aasta eest kinnitasime, et oleme, piltlikult öeldes, valmis kasvõi paljajalu läbi Eesti- ja Liivimaa kõndima. Mäletate? Sest meil oli eesmärk – vaba Eesti – ja me uskusime, et kui kriisidest läbi tuleme, ootab meid ees võimalus tulevik oma kätega luua.” /…/ presidendi sõnul on Eesti praeguseks tuleviku ehitanud juba nii kaugele, et mõnigi hakkas vahepeal kahtlema, ega Eesti ometi valmis ei ole.”
Kõlab nagu Taavi Rõivase palju aastaid tagasi öeldu, et Eesti vajab veel ainult peenhäälestust. Kas riigipea ei märka, et 30 (ja enama) aasta eest püstitatud eesmärgid – lõpetada venestamine, tuua otsustusõigus Eestisse, luua eestlaste riik – on ammu kõrvale heidetud?
“Karise sõnul on praegune eesmärk endiselt vaba, enesega toimetulev ja oma elanikke mitte hätta jättev Eesti riik. “Aga veelgi enam – ka vabaduse eest seisev, jõukas ja selge pilguga Euroopa.””
Kas Eesti tuleb enesega toime? See Eesti, kes rabeleb NordPooli börsi kütkes, on kaotanud oma odava energeetika ja jäi valitsuse saamatuse tõttu ilma LNG-laevast? Kas Kaja Kallase valitsus pole mitte oma rahvast Reformierakonna kombel kõrgete hindade kätte jätnud, mis kasvavad päevast päeva ja mida kompensatsioonid kuidagi ei kata? Ja jõukast Eestist ei räägi peale EKRE ka valimiskampaanias enam keegi.
Riigipea avaldas veendumust, et Eesti majanduses on palju, väga palju ettevõtlikkust, mis keerab praegused kriisid uuteks võimalusteks. See annab julguse vaadata tulevikku lootusrikka teadmisega, et pärast iga langust on tulnud tõus.
Kahjuks ettevõtjad sellist optimismi vist ei jaga, sest nemad on tuleviku pärast väga mures, eriti kõrgete energiahindade tõttu, ja seda on raske uueks võimaluseks keerata.
President tegi ka asjaliku soovituse. “Siit tõuseb üks minu uue aasta soov: oleme nõudlikud. Oleme nõudlikud iseenda vastu ja nende vastu, keda märtsi alguses valime meie riiki juhtima. Ärme lase valimiskampaanial hääbuda sõnade ja lubaduste näilisusesse, vaid vaatame nõudlikult nende lubaduste taha – millised neist teevad suuremaks vaid mõne erakonna ning millised teevad suuremaks, edukamaks ja kaitstumaks Eesti,” ütles Karis.
Tahaks väga loota, et Karis pidas silmas nõudlikkust Reformierakonna suhtes, kes on riigi põhjalikku kriisi viinud. Aga tõenäoliselt ei maksa sellele loota, sest riigipea näitas alles hiljuti perehüvitiste seadust välja kuulutamata jättes, et ka tema on lõa otsas ja vaid ühe Eesti president.
Uued Uudised