Uute Uudiste kaasautor Priit Tali kommenteerib populaarsusuuringute tulemusi, mis peidavad endas palju vastuolusid.
“Need küsitlused on üks hirmus naljakas värk! No ei saa mina neist tulemustest aru ja seetõttu on jube keeruline ka nende objektiivsusesse uskuda.
Värsketel andmetel toetab Reformi 35,4% ja Keski 20%. OK, võib-olla ongi nii, vähemasti ei ole põhjust kahelda.
Peaministrina näeksid Kallast 27% ja Ratast 29% vastanutest. Hüva, ka sellises tulemuses ei ole midagi imelikku. Kui neid aga kõrvutada, siis on küll hämming!
Ratast tahab peaministriks hulga rohkem inimesi, kui on Keskerakonna toetajaid. Ning samas – suur hulk Reformierakonna toetajaid ei taha Kallast peaministriks. Sellist loogikat on üpris raske mõista.
Kui mina eelistaksin oravaid teistele parteidele, siis ma ei kujuta ette mitte ühtegi põhjust, miks ma peaksin valitsusjuhiks tahtma mitte Kallast, vaid Ratast või Helmet või Seederit või kedagi muud.
Või kui ma Keskerakonda ei salli ja annan oma toetuse Isamaale või EKREle – miks peaksin ma peaministriks soovima Ratast? Ja vastupidi – kui parima meelega näeksin valitsust juhtimas Ratast, miks annaksin siis oma hääle mitte Ratase parteile, vaid mõnele muule erakonnale?
Sellises eelistuste jagunemises tundub olevat mingi üüratu vastuolu ning selle paikapidamist on äärmiselt raske uskuda. Siin puudub igasugune inimlik loogika ja isegi ebaloogilist selgitust ei suuda ma välja mõelda.
Ainus, mis pähe tuleb, on nende uuringute (mingil moel) ebapädev või eksitav metoodika. Ei, ma ei saa seda väita, kuna ei tea sellest metoodikast midagi, kuid miskit muud ka pähe ei tule.
Mis aga võiks reaalne põhjendus olla?”