Justiitsminister Liisa Pakosta vastutustundetu otsus tuua Eestisse Rootsi ohtlikud vangid leiab ühiskonnas üha enam vastuseisu.
BNS vahendab: “Nii kohtud kui prokuratuur väljendavad muret, et kui Tartu vanglasse saabuvad karistust kandma Rootsis süüdi mõistetud isikud, toob see neile juurde suurel hulgal lisatööd, milleks ei jätku raha, aega ega inimesi”.
Halduskohtute praegune statistika näitab, et seni on aastas esitanud neile vähemalt ühe kaebuse iga teine kinnipeetav ja kui juurde tuleb võõrvange, siis see koormus kasvab, 600 lisavangi kasvataksid kaebust hulka veel 300 võrra, nende läbivaatamiseks tuleb vajalikest ametnikest puudus. Võõramaalaste kaebuste menetlemine tuleb ka töömahukam.
Tartu halduskohtu esimehe Sirje Kaljumäe allkirjastatud arvamuses Eesti-Rootsi vanglarendi lepingu eelnõu kohta arvatakse, et usutavasti tekivad Rootsist saadetud vangidel Eesti riigis ja õigusruumis ning võõra keelekeskkonnaga kinnipidamisasutuses probleemsed situatsioonid kergemini, kui kodumaal.
“Kahjuks ei ole [vanglarendi] mõjusid ega neist tulenevat rahalist koormust kohtusüsteemile piisavalt analüüsitud,” tõdeb Tartu halduskohus. Ka prokuratuur arvab, et nende töökoormus suureneb. Lisaks peab prokuratuur võimalikuks, et Rootsi vangide retsidiivsus võib olla erinev Eesti vangide retsidiivsusest, ning prognoosib, et Rootsi kinnipeetavate paigutamisega Tartu vanglasse võib kaasneda rohkem kriminaalmenetlusi. Selle võimalusega ei ole eelnõu seletuskiri arvestanud.
Seega on tegu järjekordse võimulolijate valearvestusega või lausa valega. Hoolimata Liisa Pakosta vastuväidetest võib moslemivangide Tartusse toomine siia “importida” ka Rootsi Lähis-Ida taustaga maffia struktuurid nii vangla seinte vahele kui ka Tartu linna. Kuigi võimurid seda eitavad, on vasakliberaalse valitsuse ajal enamik kartusi hiljem tõeks osutunud.
Uued Uudised