Mööduval nädalal leidis aset tähelepanuväärne juhtum – nimelt otsustas prokuratuur, et pole põhjust alustada kriminaalmenetlust Varro Vooglaiu ja Martin Helme suhtes seoses nende sõnavõttudega Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel ja sotsiaalmeedia kanalites.
Kaebuse esitas Lääne-Tallinna Keskhaigla kirurgiakliiniku juhataja Andres Kork. Ühiskonnas aga võeti prokuratuuri otsus üsna positiivselt vastu, sest selles märgiti ära kaks momenti – esiteks ei tähenda üleskutse valitsust kukutada tingimata seda, et Stenbocki maja jõuga üle võetakse (nagu ei tähenda väljend “kohtunike pead lendavad” nugadega kohtumajade poole hiilijaid), vaid valitsuse saab erru saata ka rahumeelselt; ning olulisem on isegi see, et prokuratuur kinnitas inimeste seaduslikku ja demokraatlikku õigust meeleavaldustele.
Prokuratuuri otsus teeb head tema pisut räsitud mainele. Võib ju eeldada, et kui riigis on pikka aega võimul üks erakond (Reformierakond) või maailmavaade (vasakpoolsed ja liberaalid), siis hakkab ka justiitssüsteem kaldu minema – kui riigivõim ja meedia targutavad pidevalt, et üks opositsioonijõud on riigile ohtlik, siis mõjutab see kahtlemata ka jõu- ja õigussüsteemi inimesi ning uurimisi nende suhtes algatatakse lihtsamalt. Lisaks kinnitatakse sellesse süsteemi uusi inimesi ikkagi seadusandjate toetusel ja võimulolijad saavad sinna suruda “omasid”, mis viib kallutatusele tegevustes.
Eestis on demokraatia veidigi taastumas, sest nüüd on valitsuses olnud ka konservatiivsed jõud ja justiitssüsteem peab sisemiselt puhastuma – ta peab naasma neutraalse ja erapooletu menetlemise juurde, sest kui enne tuli pikalt ühesuguse võimuga koos töötada, siis nüüd võib võim mistahes ajal vahetuda, ning riigiametite neutraalsus muutub üha vajalikumaks ja möödapääsmatumaks.
EKRE-t on pikka aega süüdistatud politsei, prokuratuuri ja kohtusüsteemi ründamises, aga just see on olnud omamoodi tsiviilkontrolliks ja sundinud neid ametkondi olema kogu ühiskonna vastu õiglane, mitte ainult võimurite ja “väljavalitute” vastu. Enne ja vahetult pärast eelmisi Riigikogu valimisi oli asi väga nihkes. Võib üsna kindel olla, et kui Indrek Tarand viiks oma provokatsiooni läbi täna, siis politsei ja prokuratuur teda enam nii kindlalt ei kaitseks ja EKRE avaldusi tagasi ei lükkaks.
Eestis on vaja veelgi tugevamat tsiviilkontrolli nii seadusandjate poolelt kui ka ühiskonna surve kaudu, sest asjad pole kaugeltki ideaalsed. Aga kui prokuratuur otsustab juba asjade menetlusse võtmise või tagasilükkamise üle sõltumata sellest, kas esitaja on konservatiiv, liberaal või vasakpoolne, siis on Eesti ühiskond teinud jõudsa sammu edasi.