Sel nädalal tema vastu esitatud süüdistusest loobumisest teada saanud ettevõtja Siim Seppik peab otsust ennast ainuvõimalikuks, kuid sellega kaasnenud prokuratuuri õigustusi kohatuteks ja solvavateks.
“Prokuratuur ei ole mitte midagi õppinud teistest hiljuti palju kõlapinda saanud juhtumitest. Vabandamist oleks olnud vast palju loota, aga uut solgiämbrit krae vahele ka ei oodanud,” kommenteeris Siim Seppik, kelle hinnangul püüdis prokuratuuri sel teisipäeval tehtud avalduse alatoon jätta temast muljet kui süüdlasest, kelle süü tõendamisest prokuratuur raske südamega loobuma peab.
“Ma ju ise tean, et mul ei ole kunagi olnud altkäemaksu andmise plaani ega ka selleteemalist suhtlust. Seetõttu on minu kaitsjad algusest peale taotlenud ligipääsu informatsioonile, millega 2021. aastal kriminaalasi üldse alustati,” selgitas Seppik, kelle sõnul loobuti süüdistusest hetkel, mil fabritseeritud tõendid oleksid pidanud saama sisulise kontrolli osaks kohtumenetluses.
“Jutt salajaste kaastöötajate kaitsest on lihtsalt välja mõeldud õigustus, sest menetluse käigus on kohtunik hinnanud, et sellist ohtu ei ole,” rõhutas Seppik.
Kohtumääruses on muuhulgas sõna-sõnalt kirjas, et “käesoleval juhul ei selgu kolmest kaastööteatest isik, kes on teate esitanud”. Prokurör vaidlustas määruse ringkonnakohtus ja seejärel Riigikohtus, kuid edutult.
“Mind on solgutatud neli aastat ja nüüd ei saa ma isegi teada, kes ja miks olid selle fabritseeritud kaasuse autorid,” kommenteeris Seppik, kes kodanikuna tahaks pärast mitut rasket aastat teada saada, millele üldse tugines juhtivprokurör Sigrid Nurme „tugev siseveendumus“, et “Seppikud hakkavad pankrotihaldurile altkäemaksu pakkuma”. Toona ei andnud kuid kestnud jälitustegevus tulemusi ja veel kaks päeva enne kinnipidamisi kirjutas prokurör Sigrid Nurm jälitusloa pikendamise taotluses, et kogutud tõenditest ei piisa tahtluse tõendamiseks.
2022. aasta 4. jaanuari hommikul pidasid K-komando ja keskkriminaalpolitsei kinni Ain Seppiku koos tema poegade Siim ja Sulev Seppikuga ning Indrek Raudsepa, kahtlustades neid altkäemaksu andmises. Kinnipidamised toimusid jõudemonstratsiooniga, millega jäeti koheselt ka avalikkusele mulje raskest kuriteost.
Juba 2023. aasta suvel lõpetati kriminaalmenetlus Ain ja Sulev Seppiku suhtes ning seda ühe lehekülje pikkuse põhjendamata määrusega, millest ei selgu menetluse lõpetamise asjaolud. Määrusele kehtestati juurdepääsupiirang kuni 2099. aastani, mille tulemusena võttis riik küll inimestelt mitu aastat nende elust, kuid keeldus tagantjärgi selle põhjust selgitamast. Siim Seppikule ja Indrek Raudsepale esitati 2025. aastal süüdistus altkäemaksu andmises, millest prokuratuur otsustas sel nädalal loobuda. (BNS)