Kuritegu oma kodumaa vastu on sedavõrd ränk, et sellisel puhul ei tohiks reetmises süüdi mõistetud inimest vabastada enne, kui ta on kogu karistuse kandnud. Vangla ja nüüd ka prokuratuur arvavad teisiti.
Valga kohtumajas toimunud Tartu maakohtu istungil toetasid nii vangla kui ka prokuratuur riigireeturist Herman Simmi tingimisi enne tähtaega vabastamist, kirjutab Postimees. Tartu maakohus teeb uue otsuse Simmi vabastamise asjas hiljemalt selle aasta 5. detsembril.
Viimati soovis Simm enne tähtaega vabadusse pääseda möödunud aasta juunis. Siis toetas seda vangla, kuid ei toetanud prokuratuur. Kohus Simmi siiski vabaks ei lasknud, leides tookord, et hoolimata mitmest positiivsest asjaolust ei ole Simmi enne tähtaega vabastada võimalik, ning seda eelkõige toimepandud kuriteo raskuse tõttu.
Veel üks kivi prokuratuuri kapsaaeda: kui mullu juunis oli Simmi kuritegu väga raske, siis miks on nüüd raskusaste muutunud ja reetur väärib vabastamist?
Harju maakohus tunnistas Simmi 2009. aasta 25. veebruaril süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ja karistas teda 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Simmi karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja lõpeb 18. märtsil 2021.
Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas Simm Vene luurele ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente. Tegu on tohutu mahu potentsiaalse vaenlase kätte sattunud infoga, mida võidi ja võidakse sama tohutus mahus Eesti riigi vastu kasutada.
Kui muude kuritegude puhul saab ehk rääkida sellest, et inimene on mõistnud oma süü suurust ja kahetseb, siis riigireetmise puhul pole see tõenäoline – reetur on kahjustanud algusest peale teadlikult ja rängalt kogu seda keskkonda, mis teda ümbritseb: ühiskonda, omariiklust, julgeolekut, turvalisust ja palju muud. Isegi kui teda sunniti reetmisele, pidi ta tagajärgi teadma, aga eelistas ennast ühiskonnale.
Riigireetmise eest tuleb kogu aeg ära istuda ja hakata alles siis ennast ühiskonna silmis rehabiliteerima. Venemaa kasuks töötanute puhul aga on sageli nii, et nad kaovad ida suunas ja hakkavad seal nautima rahulikku ja kindlustatud riigipensionäri põlve. Kandku siis vähemalt siin kogu kohtu poolt määratud karistus ära.
Kui Hermann Simmi ees vanglaväravad 18. märtsil 2021 avanevad, siis astugu sealt mis suunas tahes – ta on vääriliseks peetud karistuse kandnud. Seni aga peavad vanglaväravad temale suletuks jääma.