Euroopa Parlamenti kuuluv sots Sven Mikser kutsub ERR-i intervjuus punakorrespondent Toomas Sildamiga Eesti opositsioonierakondi ja üldse liberaale praeguse valitsusliidu vastu pikale ja kurnavale vastasseisule.
Sven Mikseri sõnul oleks ta hetkegi kõhklemata olnud valmis võitnud erakonna esimehena loobuma peaministri kohast selle nimel, et valitsusse ei saaks EKRE-taoline erakond.
Ta tunnistas, et unistas sotside valitsusse pääsust koos Reformierakonna ja Isamaaga ja opositsioonierakonnad peavad peeglisse vaatama. “Üks meie viga oli arvamine – see [koalitsioon] on liiga jube, et saaks päriselt juhtuda ja isegi kui see päriselt juhtub, siis kogu konstruktsioon vajub ise enda raskuse all loetud nädalate või kuudega laiali, kukub kokku,“ on ta tagantjärele tark, aga ka silmnähtavalt pettunud.
Mikser lisas, et kui tahetakse seista liberaalsete väärtuste eest, siis peab olema valmis väga pikaks, kurnavaks vastasseisuks, neil peab olema strateegilist kannatust ja kindlasti ka nutikust.
Intervjuust ei selgu, kas neil jääb puudu nutikusest , kannatusest või mõlemast.
Igatahes kutsub Mikser üles pikale vastupanuvõitlusele: „See on üleskutse, et me ei laseks ennast heidutada. Et käime üks kord koos, võtame kätest kinni, laulame ja siis vaatame, et oo, need inimesed on endiselt oma ministeeriumites, Toompeal. Ja siis lööme käega ja harjume ära. Seda ei tohi me lubada.“
Möödunud aasta augustis rääkis Mikser, et valitsuse lammutamiseks tuleb “süsteemselt töötada, et panna kokku kõik need jõud, mis viivad tulemuseni”. Kuigi seda tõmblemist peab Eesti rahvas päevast päeva taluma ja vasakliberaalide lõhestav tegevus on lausa piinlik, pole tulemust tulnud – Toompeal püsib koalitsioon koos ja parlamendis on enamus.
Kõike ülaltoodut lugedes on eriti irooniline, et Mikser, kes kutsub sisuliselt üles ühiskonnas lõhet lööma, räägib intervjuu teises pooles lõhedeta ühiskonna olulisusest.
Mis sotsidesse puutub, siis olid nad aastaid tagasi kõige popim erakond Eestis, nüüdseks on jäänud järele vaid riismed ja kui lugeda nende eurosaadiku mõtteavaldusi, pole raske arvata, miks see nii on läinud.