06.10.2021
Nii nagu see pärispuuk üritab peremeeslooma leida, roomavad ideoloogilised puugid riigieelarve suunas. Pilt on illustratiivne.
Kui EKRE oli valitsuses ja Martin Helme rahandusminister, siis olid pikalt jutuks riigieelarve read, mis kuluks maha kustutada – jutt käib tühi- ja asendustegevusest, mida harrastavad osaliselt riigi rahastatavad ideoloogilised MTÜ-d.
Tegu on puukidega, mis tegelevad mittetootliku tegevusega ega too tegelikult kellelegi kasu – samas on neil kombeks oma palgalist aparaati üha suurendada ja raha igasugusteks seminarideks ja koolitusteks juurde nõuda.
BNS vahendab ühe sellise puuk-MTÜ tegevust:
Eesti Inimõiguste Keskus teeb ettevalmistusi märgise “Austame erinevusi” uueks taotlusvooruks ja koolitab selle tarbeks välja kuus uut mitmekesisuse nõustajat.
Augusti lõpus kuulutas inimõiguste keskus välja uute mitmekesisuse nõustajate otsingu, et olla valmis järgmisel aastal juba kolmandat korda toimuvaks märgise “Austame erinevusi” taotlusvooruks.
Konkurents oli tihe – 28 tugeva kandidaadi seast valiti välja kuus nõustajat, kes koos kolme varasema konsultandiga 2022. aasta kevadel organisatsioonidele mitmekesisuse plaani koostamisel toeks saavad olla.
Nõustajate ettevalmistus hõlmab kahte koolitust, millest esimene leidis aset möödunud nädalalõpul Viinistul. Nõustajate baaskoolitus andis kolme päeva jooksul ülevaate mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonnaga seotud mõistetest, praktikatest ja põhimõtetest. Lisaks käsitleti seadusandlust ja arutleti isiklike kogemuste üle. Koolituse viisid läbi inimõiguste keskuse eksperdid Liina Rajaveer ja Kelly Grossthal. Samuti jagas oma kogemusi äriettevõttes mitmekesisuse ja kaasatuse edendaja Kristiina Lõhmus.
Järgmine nõustajate koolitus toimub novembris ja seal tutvutakse lähemalt mitmekesisuse märgise taotlemiseks vajalike dokumentide ja hindamisprotsessiga ning arutletakse nõustamisprotsessi üle.
Märgise “Austame erinevusi” uus taotlusvoor algab tuleva aasta veebruaris. Varasemal kahel korral on märgisega tunnustatud kokku 32 organisatsiooni, mille hulgas on nii eraettevõtteid kui avaliku sektori ja vabakonna organisatsioone. Märgist annab koostöös sotsiaalministeeriumiga välja Eesti Inimõiguste Keskus.
Mõistusega võttes ei näe kogu selles sellest tühikargamisest mingit reaalset kasu tõusvat, eriti ideoloogiarindelt juba tuntud “mitmekesisuse” ja “kaasatuse” osas, mis tähendavad ettevõttetesse kompetentsete inimeste asemel vähemuste sokutamist. Asjasse on segatud ka sotsialistlik sotsiaalministeerium, kes taolisi puuke riigieelarvest toidab ja sellega palgaliste politrukkide diviise kasvatab.