“Räägime asjast 2”: riigireformi algatus näitab, et ka ülemkiht ei saa Eestis endistviisi jätkata

Saates “Räägime asjast” võtsid Mart ja Martin Helme luubi alla 28 ettevõtja algatuse, kes avalikustasid möödunud nädalal idee riigireformist ja lõid selleks ka vastava sihtasutuse.

Martin Helme sõnul talle ärimeeste jutt isegi meeldis, sest see on peaaegu üks ühele EKRE programmist maha kirjutatud (peale tööjõu sisseveo), näiteks on seal teemaks bürokraatia ja üleregulatsiooni kaotamine ning maksude vähendamine, aga ka demograafilise olukorra parandamine. „Ettevõtjate arvates nagu poleks keegi teadnudki, et neid asju on vaja teha!“ märkis ta.

Ka Mart Helme nentis, et terve ühiskond teab niigi, kust king pigistab, kuid ettevõtjad ei näidanud tegelikult omalt poolt, kuidas neid ideesid ellu viia. Martin Helme meenutas seejuures ühe kõrge euroametniku sõnu: „Me kõik teame,  mida teha, aga ei tea, kuidas pärast seda valimistel võimule jääda.“

„Meil EKRE-s on kõik asjad lahti seletatud, kuidas demograafilist olukorda parandada – selleks on noore pere laen, tagurpidi lastetusmaks, pensioni sidumine laste arvuga ja palju muud,“ selgitas Mart Helme ja Martin Helme lisas abikaasade ühise tuludeklaratsiooni taastamise, võimaliku variandina ka RMK poolt noortele peredele stardikapitaliks metsatuka andmise, millest võiks kas oma maja ehitada või seda metsa tagatisena kasutada.

„Kogu demograafilise olukorra parandamise aluseks peaksid siiski olemas väärtushinnangud, mille aluseks on perekesksus ning abielu väärtustamine,“ leidsid mõlemad Helmed ning Martin lisas, et Siret Repinski-Kotka rahvuspoliitika arengukava on vaid erinevatest programmidest kokku korjatud katked, millest on puudu just väärtushinnangud.

Martin Helme võttis ette ka Eestis algatatud feministliku hüsteeria, kus naised näevad meestes vaid spermadoonoreid ja alimentide maksjaid, meheks olek aga on justkui süüks tehtud. Ta täpsustas, et rahvastikukriis ei seisne mitte rahvaarvu vähenemises, sest võõraste sisserändest on see pigem kasvutendentsis, peamiseks mureks on hoopis eestlaste arvu vähenemine, kus on tegelik kriis ja sisserände plaanis oleks vaja hoopis eestlased koju tuua. Tema hinnangul sobiks Eestile pigem variant, kus elanike arv on kahanenud 1,1 miljonile ja neist 800 000 on eestlased, kui variant, kus riigi rahvastik on 2 miljonit, aga eestlasi on alla poole.

Mart Helme nimetas rahvuspoliitika arengukava programmi kapitulantlikuks dokumendiks, kus nõustutakse eestlaste väljasuremise kui paratamatusega ja mille poolt EKRE kunagi ei hääleta – rahvuskonservatiivid võitlevad selle eest, et eestlased ära ei läheks, vaid lapsi juurde sünnitaks. „Me ei taha naisi sünnitama sundida, vaid tahame pidurid maha võtta, et sünnitada saaksid need, kes tahavad – ja eesti naised tahavad lapsi, on vaja ainult feministide propaganda eest ära ajada,“ rääkis Martin Helme.

Edasi aga naasesid Helmed ärimeeste riigireformi kava juurde ja Martin Helme tuletas meelde, et paljud neist, nagu Jüri Mõis, Olari Taal ja teisedki, on kogu aeg poliitika kõrgliigas olnud, nad on teinud edukalt raha ja on nüüd äkki avastanud, et riik vajab reformimist, kuigi on ise näidanud, et neil võimul olles selleks eeldusi pole.

„See algatus on näide sellest, kuidas alamkiht ei taha ammugi nii elada, nagu see Eestis käib, ja nüüd ei saa seda ka ülemkiht,“ võttis Martin Helme kokku. „Ventiilina toimib seni 20-eurone laevapilt Soome – kui poleks põhjanaabreid, oleks rahvas juba ammu hangudega Toompeal!“ Ta lisas, et ka ettevõtjatel on äriajamine Eestis raskeks muutunud, sest korruptiivne toiduahel on nendeni jõudnud ja segama hakanud, ning iga päev lisandub mõni eurodirektiivne lollus, mis takistab neil äritegevust, seepärast ongi nad kokku tulnud.

Mart Helme hoiatas selle momendi eest, et ettevõtjad tahavad erasektori osalemist halduses, pääsemaks ligi riigieelarvele. Ilma riigihangete kaudu makstavate rahadeta läheb neil raskeks, sest rahvusvahelised ettevõtted tõrjuvad nad konkurentsist välja ja pääsu nähakse eelarverahades. Martin Helme lisas, et riik ongi liiga palju majandustegevusi endale võtnud. „Miks on näiteks vaja ERR-i ehk riiklikku meediat, mis neelab 40 miljonit ja tegeleb venekeelse propagandaga, tellides samas reklaami ja saateid Vene riigikanalitelt,“ küsis ta.

Mart Helme teatas ühtlasi ka EKRE töövõidust – nimelt on riigi rahastusest elanud NO99 sisuliselt pankrotis, mis näitab rahvuskonservatiividega kakelda ei tasu. Riik peaks tema sõnul aitama pigem näiteks Estoniat või Vanemuist, mitte multikultiteatrit.