“Räägime asjast 3”: kinnisasja võõrandamise seaduse toetamine ei tähenda Rail Balticu toetamist!

Hooaja viimase “Räägime asjast” saate üheks olulisemaks käsitletud teemaks oli kinnisasja võõrandamise seadus, mille poolt hääletamine vallandas EKRE vastu tugeva, seejuures suunatud reetmissüüdistuste laine.

“Selle põhjuseks oli Vabaerakonnast alguse saanud laim, nagu oleks EKRE asunud toetama Rail Balticut ja seadust, mis aitab trassialuseid maid sundvõõrandada,” rääkis Martin Helme. “Kuigi me elame hüsteeria ajastul, kus piisab paarist eksitavast loosungist või ebaadekvaatsest infost, et algaks paanika, ei osanud me arvata, et asi nii hulluks võib minna.”

Martin Helme selgitab, et see seadus ei puuduta mitte konkreetselt Rail Balticut, vaid kõiki kinnisasja võõrandamisi, sealhulgas ka tulevikus laiendatava Tallinn-Tartu maantee, kaitseväe laskealade, riigipiiri aset täitva kontrolljoone, linnade laiendamise ja paljude muude objektide aluse maa vajalikke võõrandamisi.

“Seejuures ei muudetud mitte sundvõõrandamise, vaid muudeti menetlemise korda ning seda inimestele soodsamaks ja kiiremaks, lisaks tulid veel ka mitmed alternatiivvõimalused,” selgitas Martin Helme seaduse olemust. Tänaseni on umbes 90% sundvõõrandamisi tehtud kokkuleppemenetluse kaudu ja uus kord annab võimaluse vältida olukordi, nagu neid juhtus kontrolljoone aluse maa võõrandamisel, kus omanikest üritati üle sõita ja neile vähem maksta.

Martin Helme tõi järgneva näite. “Kui inimene ehitas uhke maja kõrvalisse kohta metsade vahele ja riik tahtis seda maad võõrandada, siis pakkus ta seni turuhinda, mis ääremaal on väike, sest seal keegi hea hinnaga ei ostaks – riik saaks kõik kätte praktiliselt vaid maa hinnaga. Nüüd maksab riik omanikule soetuskulu hinna ehk tasub selle summa, mis inimene on omandisse pannud,” selgitas ta. Mart Helme lisas, et seadusega tekkis ka samaväärse hinnaga vahetamisvõimalus.

Martin Helme muigab, et seadust uurides arvasid EKRE saadikud samuti, et kas tegu on salatrikiga Rail Balticu jaoks, ja kuigi neid tingimusi on võimalik siduda ka eelnimetatud trassiga, on see seadus siiski kogu sundvõõrandamiste vajaduse taustaga. Rail Balticu nimetus aga ajas inimesed endast välja.

“Iga süüdistamise peale ei saa paanikasse minna – EKRE korraldas ju suure meeleavalduse RB vastu ja arutelu Riigikogus, me oleme olnud kõigi eelnõude, ka kolme Balti riigi kokkuleppe ja trassi rahaliste eraldiste vastu, ja arvata, et me oleme nüüd kannapöörde teinud, on absurdne,” sõnas ta.

Martin Helme meenutas, kuidas paljud teatasid vihaselt: “Nüüd on lõpp, mina EKRE-t enam ei toeta!” ja ta nentis, et selliseid rabelejaid ei saa ka erakond tõsiselt võtta. Mart Helme soovitab sellises olukorras peaga mõelda ja laiemat pilti vaadata, samuti sotsiaalmeedias hüsteeritsejate vastu sõna võtta. “Kui me tegime Vabaduse väljakul suure Rail Balticu vastase miitingu, siis tegime suurt reklaami ja tõime erakonna raha eest bussidega inimesed üle Eesti kohale, aga tulijaid oli vähe – kui te ise millegagi ei riski, siis lõpetage kisamine,” ütles ta EKRE süüdistajatele.

Martin Helme sõnul on EKRE pidevalt rõhutanud, et ei lähe ühessegi valitsusse, kui seal ei arvestata erakonna kindlat arvamust, et Rail Balticut praegu kavandataval trassil teha ei tohi. “Kahju, et inimestel on nii vähe usku meie üritusse ja et nad usuvad pigem Vabaerakonna valesid!” lõpetas ta.