“Räägime asjast 4”: elektrituru monopoliseerimine saab ainult hinnatõusu tähendada

Saates “Räägime asjast” oli teemaks ka Riigikogus arutlusel olnud elektrituru seaduse muutmine, ja seda seadust nimetab Martin Helme sigaduseks.

Kogu seadusloome juures on oluline see, kui Eesti saab ise asjad ära määrata, kuid paraku tehakse meil seadusi peaaegu alati selleks, et mingit eurodirektiivi ellu viia.

“Meie püsiriik ehk ametnikud tegelevad selge sigadusega, sest kui mistahes direktiiv neile nina alla pannakse, siis pole mingit kõhklust, sellest tehakse kohe seadus,” pahandas Martin Helme. “Ametnikud panevad neisse sisse asjad, mida nad ise tahavad või mida on neilt tellitud, ka need, mida direktiiv  ei nõua, sest nad teavad, et keegi neid nagunii ei loe.”

Helme sõnul on vaid mõned Riigikogu seadusandjad, kes neisse seadustesse süvenevad, ja nad leiavad alati sealt palju asju, mida direktiivid otseselt ei nõua, kuid need asjad on siiski sees. Martini sõnul paneb teda vastu hääletama juba viide “eurodirektiiv”.

Nii oli ka sellenädalase andmekaitseseadusega, mida IRL-ist pärit ettekandja Marko Pomerants soovitas kiirendatult vastu võtta. Arutelu käigus selgus, et seadusel pole isegi rakendusakte, mis jõudsid alles seaduse Riigikogus menetlemise ajal kohale ja milleta ei saa seadusest arugi. Nii tuligi välja, et Euroopa Komisjoni nõude kohaselt oleks seadus pidanud olema vastu võetud 20. maiks ja sellest tekkis ka Pomerantsi kiirustamine, sest peremehed Brüsselis ootavad!

Mart Helme sõnul olid koalitsioonisaadikud algselt seaduse lugemise katkestamise poolt, kuid kui selgus, et tähtaeg kukub, mõtlesid nad ümber ja katkestamine ei läinud läbi. “Ma käisin kõnetoolis ütlemas, et ärgem laskem endale pähe istuda, me oleme suveräänne riik, aga see ei mõjunud!” Martin Helme nimetas seda seadust käkerdiseks.

Mis aga puutub elektrituru seadusesse, siis Mart Helme sõnul viitavad selle läbisurujad meie avatud turule, mille kohaselt teiste riikide elektrienergia odavnemine avaldaks ka meile mõju. Paraku on meil 95% turust Eesti Energia kontrolli all, kes kantis endale nüüd ka ülejäänud osa, taastuvenergia, mida teatavasti subsideeritakse, saades endale ka need rahad ehk taastuvenergia tasud – valitsus saab seejärel Eesti Energiast dividendid välja võtta ja endale lisaraha tekitada.

“Valitsus saab ka tuuleenergia erasektorilt endale kahmata ja nii avalikkusest üle rullida – näiteks Hiiumaa rahvas on tuuleparkide laiendamise vastu, nüüd võetakse ka see energiasektor üle,” hoiatas Mart Helme ja Martin Helme täpsustas, et kui erasektoril polnud võimu üldsuse vastuseisust üle sõita, siis nüüd on võimu jõuõlg lisaks. Tagajärjeks aga on tõenäoliselt see, et monopoolse ettevõtte pakutav elekter muutub märgatavalt kallimaks.

Mart Helme hoiatas hullumeelse kava eest lõpetada 2023. aastast põlevkivil põhinev energiatootmine, sest Eesti pole selleks valmis ega suuda niipea elektritootmise stabiilsust tagada. Martin Helme tuletas meelde, kuidas hiljuti oli katki Eesti ja Soome ühendus Estlink 1 ja Estlink 2 oli üle koormatud, ning elekter kallines seepeale kolmandiku võrra.

Helmede sõnul on Reformi- ja Keskerakonna aetud poliitika tagajärjel Eesti turgu ootamas rasked ajad, sest Ratase valitsus soovib Eesti Venemaa ja Baltikumi süsteemist ümber lülitada Kesk-Euroopa omale, mis aga läheb meile maksma vähemalt sama palju kui osalus Rail Balticu ehituses ja see raha võetakse taas maksumaksja taskust.

Martin Helme sõnul on kaks liini Poola suunal nagu pudelikaelad ja kui tekib ülekoormus, jookseb meie süsteem kokku. Vaatamata julgeolekuohtudele on Venemaa vähemalt oma süsteemi kõvasti uuendanud, samas kui Eesti kõrgepingeliinid on amortiseerunud. Helme tuletas meelde, et seoses ümberlülitamisega nõudsid EKRE saadikud selles osas debatti, kuid majandusminister Kadri Simson vastas, et midagi polevat veel otsustatud. Samas aga peaminister räägib sellest juba nagu otsustatud asjast ning viitab Venemaa-poolsetele julgeolekuohtudele.

“Kui Venemaa tahab meid kahjustada, siis piisab tal Narva veehoidla vee allalaskmisest ja meie elektrijaamadel pole siis isegi jahutust,” peab Martin Helme Venemaa ohtu juba nüüdki reaalseks, lisaks saab ka Kreml ka meie IT-süsteeme kaaperdada, mis tähendab, et julgeolekuoht on kogu aeg olnud ja sellega ümberlülitumist põhjendada pole usutav. “Praegu toimub energiaturu riiklik monopoliseerimine, et tavainimest veel rohkem koorida – kõige enese kõhu alla kaapimine meid ei aita!” rõhutas Helme.