“Räägime asjast”: Eesti avalik ruum on EKRE tugeva mõju all

Saate “Räägime asjast” teises osas rääkisid saatejuhid Mart ja Martin Helme ning saatekülaline Jaak Valge kahest hiljutisest populaarsusuuringust.

Jutt on ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i ja Postimehe tellitud Kantar Emori uuringutest, mille kohta ütles Martin Helme, et tegu on poliitgurmaanide ninanokkimisega, kuigi mingi pildi need siiski annavad. Samas on Turu-uuringute näost näkku küsitlused alati Keskerakonnale rohkem toetust andnud, Emori internetiuuringud aga Reformierakonnale. EKRE on viimases alati kõrgema protsendi saanud, kuid seekord oli mõlemas võrdselt 17%.

Martin Helme sõnul langes küsitlus aega, mil EKRE-t süüdistati algul trollimises, siis aga toodi välja kriminaalid erakonnas, näitamaks, kui kohutav seltskond on EKRE-s. Paraku kujunes sellest kõigi jaoks hapu üllatus, sest suuremates erakondades leiti kriminaale üle poole tuhande, väikestes aga oli neid suhte järgi palju – siiski sai just EKRE kõige rohkem sellega sõimata, kuigi just selles erakonnas oli karistatuid protsentuaalselt väga vähe.

Mart Helme märkis, et Turu-uuringute AS lükkas küsitlusperioodi edasi, et see langeks kriminaalide teemaga kokku, eelnevalt aga oli nn trollimislugu. Jaak Valge aga pani tähele, et kui sotsid ja Eesti 200 on seni olnud ühendatud anumad ehk kui ühel toetus langeb, siis teisel tõuseb – sel korral langes mõlemal ehk neil on nüüd ühine äravoolutoru.

“Keskerakonna hea tulemuse andis see, et venelased kolisid nende juurde – Eesti 200 oli varem venelaste seas populaarne, kuid kaotas nüüd nende toetuse. Teine osa neist aitas Reformierakonda – KE, RE, sotsid ja Eesti 200 on kõik liberaalne sektor, nende toetajate liikumine toimub selles sektoris ja konservatiivsesse leeri sealt ei tulda,” selgitas Martin Helme. “Eesti 200 aga on blufi ja provokatsioonide partei, see ei püsi enam püsti.”

Mart Helme sõnul oli algusest selge, et Eesti 200 on süvariigi auruväljalaskmisprojekt, millega loodeti hääli võtta rahvuslikult ja konservatiivselt segmendilt, aga sellise taustaga erakonda ei õnnestunud kokku klopsida. “Vabaerakond on ka hävinud ja neil polnud konservatiivse värvinguga kaapekakku millestki kokku panna – see projekt pidi “sood” ja poliitikas pettunuid kokku koguma, aga hakkas hoopiski Reformierakonnalt ja sotsidelt ära toetust korjama,” selgitas Mart Helme. Samamoodi oli läbinähtav ka Postimehe esitrolli Lauri Hussari propagandatöö Eesti 200 heaks, et siis projekti üle minna.

Martin Helme sõnutsi üritatakse endiselt jätta muljet, nagu oleksid need valimised kahe suure, RE ja KE heitlus. EKRE vastasseisu Keskerakonnaga üritatakse varjata, kuigi näiteks Riigikogus on kokkupõrked valitsuse infotunnis Jüri Ratasega ägedad. KE ja RE ei leia oma väitlustes mingeid vastuolusid, vaieldakse tühiste maksuküsimuste pärast, kuid telekanalid neid EKRE-ga kokku lasta ei taha, rahvuskonservatiividele pakutakse vaid väitlusi läbipõlenud sotsidega.

Mart Helme rääkis sellest, kuidas kaks meediakanalit on EKRE-le pakkunud väitlust Tarandiga. “Millest meil temaga vaielda on?” küsis ta. “See on vaid katse vedada meid porri!” Martin Helme lisas, et Tarandiga räägivad vaid erakonna advokaadid.

Mart Helme sõnul levitatakse jätkuvalt juttu, et EKRE-t polevat mõtet toetada, sest valitsusse ta nagunii ei saavat. “Meie ütleme, et mitte ükski tati ja traadiga kokku pandud valitsus pole neli aastat vastu pidanud – kui see laguneb, pöördutakse ikkagi meie poole ning me läheme kas esimesse või järgmisesse valitsusse.”

“Üha enam räägitakse, et avalik ruum on EKRE poolt tugevasti mõjustatud, hoolimata sellest, kas ta on opositsioonis või valitsuses,” märkis Jaak Valge. Martin Helme arvates on ka Reformierakonna šansid valitsusse saada vähenemas ning sotsidel ja Isamaal veel eriti. Kriminaalide otsimisega üritati EKRE-le ära teha, kuid paraku selgus, et rahvuskonservatiividel on neid teistega võrreldes vähem ja needki visati resoluutsemalt välja kui teistes erakondades.

EKRE 264-st leitud krimiminevikuga inimesest eemaldati erakonnast välja 201, kuid seda ei tehtud meedikära saatel, nagu kartellierakondades, kus välja visati tühine osa Delfi poolt ära märgistatutest. Pealegi ei kõrvaldanud EKRE ka tühiste ja kantud karistustega inimesi. Erakonna resoluutsust probleemi lahendamisel ei kajastanud ükski väljaanne. Kogu kriminaalide loo kohta aga ütles Martin Helme: “Tulistama tuldi meid, aga pihta said kõik!”

Mart Helme pakkus välja, et süvariigi inimesed on asunud EKRE poolele – algatatakse küll käredaid asju, aga pikemas perspektiivis tulevad need erakonnale vaid kasuks. Martin Helme sõnul räägiti trollihüsteeria aegu, et internetis toimuv olevat hoop demokraatiale, kuid tegelikkuses on selleks osutunud hoopiski kriminaalide otsimine, mis on jätmas muljet, et kõik erakonnad koosnevadki kurjategijatest.

EKRE esimees pöördus kogu selle kampaania algatajate ja riigi poole – kui neil on programmid, millega karistatud inimesed üles leida, võiks sellest kohe erakondadesse info edasi anda, mitte teha seda enne valimisi. Saatejuhid meenutasid muigamisi sotside kriminimekirja pealkirja all – sotside roosid tilguvad verest. Martin Helme sõnul tilguvad sellest kõik sotsialistide tegemised, praegu ka näiteks Venetsueelas. Rohelised aga jätsid näiteks karistatud kanepikasvatajad erakonda alles.

Martin Helme meenutas ka lehelugu sellest, et kahel suuremal erakonnal tõstvat kandidaadid reitingut, EKRE-l aga langetavat – kuigi need langusprotsendid olid marginaalsed. Ta märkis, et enne valimisi võetakse meedias ajakirjanikumütsid peast ning asemele pannakse propagandatöötajate omad. Ka peaministrikandidaatide puhul räägiti vaid kahe peamise erakonna juhtidest, jättes kõrvale positsiooni säilitanud Mart Helme.

“Küsitlustes saab üha vähem valetada, sest puusse panek on üha märgatavam. Küll aga saab manipuleerida ajastusega,” rääkis Martin Helme. “Valimistulemusi saab võltsida siis, kui populaarsusprotsent on uuringutega enne kunstlikult alla viidud.”

Mart Helme lisas, et kui avalikkuse ees on EKRE protsenti pikalt allapoole manipuleeritud, saab juba paari protsendi ulatuses valimistulemusi võltsida, mis aga tähendab saadikukohtade kaotamist – EKRE-l on vaja 21 kohta, mis annaks võimaluse mitmesugusteks algatusteks, kuid e-valimiste kaudu võidakse seda mudida väiksemaks, et neil oleks paar kohta ja ka sellevõrra ka võimalusi vähem.