28.10.2018
Põxiti tagajärjel peaks põlevkivi muuseumieksponaadiks jääma.
Saates “Räägime asjast” võtsid Mart ja Martin Helme jutuks ka teisipäeval Riigikogus toimunud olulise riikliku tähtsusega küsimuse arutelu, milleks oli põlevkivienergiast loobumine ehk Põxit.
Martin Helme tuletas meelde, et selle arutelu algatasid sotsid eesotsas Rainer Vakraga, ning vastutada tuleb nüüd Ida-Virumaal valimistel üles seataval Andres Anveltil – jutt käib ju põlevkivil põhineva elektritootmise lõpetamisest. Tema sõnul on selle taga lobigrupp ehk Taastuvenergia Koda, kes on igalt elektritarbijalt saanud elektriarve taastuvenergia tasu kaudu raha, et propageerida ainult seda energialiiki.
“Me tegime selle idee pihuks põrmuks, sest Eesti ei saa ilma jääda taskukohasest odavast elektrist ning elada kuidagi päikesest ja tuulest,” põhjendas Martin Helme. Tema sõnul toodetakse Eesti väidetavalt 80% saastest CO2-na, aga keegi ei teagi, kuivõrd see üldse saaste ongi. Euroopa toodab kogu maailma CO2-st vaid 5%, Eesti osa kogu mandri koguses on 0,9% ja kogu maailma võtmes 0,05% – põlevkivist aga toodame me odavat elektrit ja ka ekspordime seda, taastuvenergia aga läheks üüratult rohkem maksma ja lööks valusalt meie rahakoti pihta!
Mart Helme täpsustas, et Eestis on põlevkivisektoriga seotud umbes 20 000, kaevandamisega seejuures umbes 6000-7000 inimest, palgad on seal 2500-3000 eurot, olles sektoris keskmised, kaevuritel palgad on seejuures 1500-2000 eurot, põlevkivikeemia laborites aga ilmselt päris kõrged. Põlevkivisektor hoiab sisuliselt Ida-Virumaad üleval ning annab maksude, peamiselt saastetasudena, eelarvesse ligi miljardi – Rainer Vakra, kes EKRE algatuste puhul küsib katteallikate kohta, nüüd neist Põxiti tagajärgede puhul küll ei rääkinud.
“Need, kes Ida-Virumaal tööta jäävad, on venelased, kelle suhe Eesti riigiga on niigi hõre,” hoiatas Martin Helme sotsiaalse ja poliitilise katastroofi eest. “Kuidas me hoiame alles e-riiki, tööstusi, haiglaid ja muid sektoreid, kes jäävad ilma odavast elektrist? Kui seniseid võimsusi enam ei toodeta, siis kaovad töökohad ka näiteks Balti laevatehasest, kus toimuvad igasugused keevitustööd; piimakombinaatidest, mis tarbivad palju elektrit; põllumajandusest, kus viljakuivatid on elektri peal – kogu toodang läheb kallimaks!”
Tema sõnul hakkab põlevkivienergeetika kadumine alguses hävitama Ida-Virumaad, siis tööstust üldse ja edasi tavatarbijat, kes kütab kodu elektriga. Mart Helme mainis eriliselt just e-riiki ja infotehnoloogia sektorit, millele on odav elekter ülitähtis.
Martin Helme tõi teise hirmutava asjana välja Euroopa Komisjoni korralduse eraldada Baltikum Loode-Venemaa elektrisüsteemist ehk BRELL-ist, mida nähakse energiajulgeoleku suurendamisena, pealegi ei müüvat Eesti sinna elektrit. “See on asjatundmatu jutt – teemaks on pingesagedus, mille tarvis on vaja palju ühendusi ja jaamu, et võimsusi hajutada,” selgitas ta. “Venemaa suunal tahetakse läbi lõigata 9 kõrgepingeliini ja jätta selle asemele üks läbi Poola, mille suuremast kasutamisest pole ka poolakad huvitatud – kogu projekt läheb maksma 500 miljonit ja see muudab Baltikumi pimedaks saareks!” Martin Helme täpsustas, et Soomega ühenduses olevad Estlink-1 ja Estlink-2 pole tehniliselt ette nähtud pingesageduste hoidmiseks.
Nüüd, kus on kaks plaani, Põxit ja BRELL on kokku pandud, kukub Eesti Martin Helme hinnangul tagasi industrialiseerimise-eelsesse aega, kus elekter saab olema kas ülikallis või kättesaamatu ja tipptundidel hakkab elektrivarustus ära kukkuma. Kui keegi räägib energiajulgeolekust, siis asi hakkab just vastupidiselt toimima, see pigem väheneb. Paraku on juba mingid kokkulepped olemas ja ka Euroopa Komisjonile on Eesti lubanud sõnakuulelik olla.
Edasi läks jutt alternatiividele ja ühena on pakutud tuumaelektrijaamu, kuid pärast Tšernobõlit ja Fukušimat ajavad need kõigil juuksed püsti, seda enam, et Tšernobõli tüüpi jaamad on kogu ümbruses, sealhulgas Sosnovõi Boris ja Valgevenes. Riigikogus esinenud akadeemik Tarmo Soomere jättis kõik alternatiivid lahtiseks – näiteks ütles ta, et 20 aasta pärast on ehk akud odavad ja võimsad, et päikeseenergiat talletada – seega kindlat midagi pole, Põxit aga on juba justkui kindel.
Martin Helme sõnul hämmastas teda Soomere ettekanne, millest selgus, et kliima soojenemised on miljonite aastate jooksul pidev protsess olnud, aga kui ta küsis teadurilt, et kas seda saab just inimtegevusega seostada, muutus Soomere irooniliseks. “Keegi pole suutnud veenvalt tõestada, et CO kasvu taga on inimtegevus, selle üle alles väideldakse,” rääkis Helme. “Isegi üks vulkaanipurse eraldab seda rohkem kui Euroopa aastaga kokku, aga meie peaksime loobuma odavast elektrist, et meie 0,005-protsendiline saaste maailma mastaabis väheneks.”
Soomere selgituse puhul pani Martin Helme kahtluse alla just väite, et kuigi praegu veel alternatiive pole, areneb teadus nagunii 20 aastaga sinnamaale. “Aga ärgem siis enne midagi tehkem, kui teadus on vajalikult välja arenenud,” pakkus ta. Mart Helme tõi teise näitena selle, kuidas Jüri Ratase valitsus paneb praegu seisma rongiühenduse Tallinna ja Pärnu vahel, sest 2025. aastaks hakkavat Rail Baltic nagunii tööle – aga juba praegu on see trass kahtluse all, sest rahastus ja huvi vähenevad. “Selle asemele, et rekonstrueerida olemasolevaid trasse, pannakse need kinni – kui Rail Balticust midagi välja ei tule, on rongiliikluse taastamine raske, sest inimesed kas Pärnumaalt minema kolinud või autodesse istunud,” arvas ta.
Martin Helme ütles lõpetuseks, et EKRE soovib jätkata odava elektri tootmist, et ajada võimalikult madalaks kõik tarbija elektriarved; samuti ei tohi võtta kohustust põlevkivist loobumisega elekter kalliks ajada, kuni odavaid alternatiive pole – seega tuleb põlevkiviga jätkata. Mart Helme tuletas meelde, et ka Brasiilia-Trump ehk üks populaarsematest presidendikandidaatidest Jair Bolsonaro on lubanud riigi kliimaleppest välja viia.