Saates “Räägime asjast” jutustas Mart Helme sellest, mis toimus siseministrite kohtumisel Luksemburgis.
Siseministri sõnul oli umbes 60% mõttevahetustest rändeteemal. Sellele eelnes septembrikuine nelja riigi Malta initsiatiiv, kuhu taheti algul kutsuda kõiki EL-i riike, et rõhudes solidaarsusele nn rinderiikidega saavutada migrantide laialijaotamine. Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Malta algatuseks see jäigi, sest ka oktoobris jäi jaotuskava tulemata.
Mart Helme hinnangul käitusid kavalalt Vahemere idaosa riigid, kes panid seljad kokku ja tõid välja ka oma mure, mis on Kesk-Vahemere maadest isegi rängem – rändesurve Kreekale, Küprosele ja Bulgaariale on kordades suurem kui maltal ja Itaalial. Oma initsiatiiviga tuli välja ka Hispaania, kes teatas, et Maroko ja muu Põhja-Aafrikaga saaks ta hakkama, aga neile on saabumas miljonid põgenikud hispaaniakeelsest Ladina-Ameerikast, ennekõike Venetsueelast, Peruust ja Ecuadorist.
Urmas Reitelmann meenutas hiljutist juhtumit Bosnias, kus peremees leidis enda majapidamisse tunginud kümmekond migranti ja lasi ühe neist tekkinud konfliktis maha – see idülliline maakoht on tänu rändeteele muutunud põrguks, kus koju naastes ei tea keegi, kas võõrad pole majapidamist paljaks röövinud.
Mart Helme jutu järgi pidaski Bulgaaria siseminister ühe sisukaima kõne, andes edasi idapoolsete riikide mured. Seda täiendas ka Eesti siseministri sõnavõtt, kus ta rääkis endisest NLiidust lähtuvast rändesurvest – meil on varjupaigataotlejate seas esikohal Ukraina, Moldova, Gruusia ja Venemaa, ning alles siis järgnevad Afganistan, Nigeeria ja teised.
“Me teatasime, et oleme õpi-, töö- ja pererände osas tugeva surve all, ühiskonnas pole selles osas konsensust ja me ei hakka kunagi toetama mingit Vahemere migrantide jaotamises initsiatiivi,” märkis Mart Helme.
Urmas Reitelmann edastas uudise, et vasakvalitsusega Taani alustas Rootsi piiril kontrolli, olles varem teinud sama Saksamaa piiril ja Mart Helme lisas, et meil on kavas seda teha Läti piiril, sest palju võõraid tuleb meile lõunanaabri kaudu, sealhulgas ka Valgevenest.
“Kui meie piirikontrolli alustame, tuleb kindlasti hüsteeriline kisa – kui Taani sama Rootsi piiril tegi, ütlesid naabrid, et mõistavad seda,” rääkis Urmas Reitelmann, kelle sõnutsi vähendas ka Itaalia varjupaiga menetlemise aega kahelt aastalt neljale kuule ja 13 riigi kodanikud arvati nende sekka, kellele varjupaika mingil juhul ei anta.
Mart Helme sõnul oli enamik sõnavõttudest migrantide laialijaotamise vastu, sest see annaks sõnumi – hakake aga tulema, kes üle Vahemere pääseb, seda hoitakse natuke kinni ja siis on tee unelmate maale Saksamaale lahti. Eesti toetas ka Poola esindaja, kes rääkis 2,5 miljonist ukrainlasest Poolas.
Malta initsiatiiviga liitusid Luksemburgis vaid Portugal, kes peab ennast “rinderiigiks”; paduliberaalse valitsusega Iirimaa, kes lammutab juba ammu oma katoliiklikku identiteeti, ja Luksemburg ise. Toetust pressiti aktiivselt välja, kuid tagasisisde oli negatiivne – isegi Saksa välisministri Seehoferi pisaraid väljakiskuv kõne kohtas liberaalide külmi kalasilmi ja emotsioone ta käivitada ei suutnud.
Mart Helme sõnul oli ka Prantsuse asesiseministri kõne tasakaalukas, ta ütles, et polegi migrante vaja vastu võtta, solidaarsust saab ilmutada ka muul moel, näiteks ekspertide ja tehnilise abiga. Belgia esindaja aga tegi teravaima esinemise, isegi teravama kui piiride sulgemisest rääkinud Ungari – ta kritiseeris seda, et 2015. aastast saati ainult jaotatakse pagulasi, selle asemel, et tegeleda probleemiga lähteriikides.
“Me elame 2015. aasta rändeplahvatuse järelmõjus, teiseses rändes, kus migrandid liiguvad Euroopa Liidu siseselt laiali,” hoiatas siseminister. “Näiteks Soomes ja Rootsis on MTÜ-d, kes ostavad liikmesriikides kortereid, et migrandid valguks mööda riike laiali – see on ideoloogiline tegevus, mida valitsused rahastavad.”
Urmas Reitelmann rääkis, et pagulasbisnis on tohutult tasuv – Itaalia politsei lindistas maffialiidrite juttu, millest selgus, et see on narkoärist juba tulusam. Ta tõi väja ka faktid Soomest pagulaste ülalpidamise kohta: Iraagi kodanikule vanuses 20-24 kulub elukaare jooksul 690 000 eurot, kui tal aga on laps, siis 950 000 eurot; somaallasele 950 000 eurot, koos lapsega aga 1 343 000 eurot – Soome peab olema põhjatult rikas ühiskond.
Rootsi saabus 2015. aastal 160 000 migranti ja kui neilt uuriti, paljud tahaksid tööle minna, saadi protsendiks 2,7. Rootslaste puhul aga on eriline see, et nemad on esimesed, kes tahavad süürlastest sõjapõgenikke koju saatma hakata. Mart Helme sõnutsi on Damaskuses ja kogu Assadi käes oleval alal elu täiesti normaliseerunud.
Kuna Luksemburgis kuhugi ei jõutud, siis jätkatakse rändeteemaga detsembris Brüsselis. Mart Helme aga lisas, et ilmselt olid parema luurevõimekusega riigid juba teada saanud, et Türgi kavatseb Süüriasse tungida, ja see võis tingida ka negatiivse suhtumise Malta initsiatiivi – keegi ei tahtnud anda välja veksleid juhuks, kui Türgi peaks tõesti lahti laskma 3,6 miljonit põgenikku ja tuleb ka nendega tegeleda.