03.03.2019
Euroopa Parlamendis on eurokonservatiividel küll tugev positsioon, kuid nad ajavad ikkagi föderaliseerimise rida.
Saate “Räägime asjast” välispoliitilist osa alustasid Mart ja Martin Helme Trumpi ja Kim Jong-uni kohtumisest Vietnamis.
Martin Helme sõnul oli kohtumine sümbolitest nõretav, sest Vietnam on Ameerika psüühikale tuntavalt valus sümbol. Kahe liidri esimese kohtumise järel pooleteise aasta eest pole suurt midagi muutunud – põhjakorealased elavad Hiina selja taga, kes laseb neil tegutseda, sest mida rohkem Põhja-Koread kardetakse, seda vähem saab Lääs Hiinale pähe istuda.
Saatejuhtide hinnangul läks Trump USA-Hiina kaubandussõja taustal vaatama, kui pika nööri otsas Kim Hiinal praegu on, ja too näitas ennast eriti ülbena, nõudes raha ja sanktsioonide nõrgendamist. Samas pole Põhja-Korea oma tuumaprogramme kokku tõmmanud, vaid need vähesed propagandistlikud järeleandmised tehakse teistes tuumaprogrammides tasa – riigil on 5-6 baasi, kus just sellega tegeletaksegi.
Mart Helme hindab Jaapanit USA sõjalise eelpostina nõrgaks, sest selle riigi käed on seotud kaotusega II maailmasõjas, ja kuigi nende enesekaitsejõud on tugevad ja jaapanlastel on võimekus mõne kuuga tuumariigiks muutuda, on nendel tohutu taak, mida meil on raske mõista – nad said tunda USA tuumarünnakut, mis on alateadvuses sügavalt sees. Jaapan tegi ka Euroopaga võrreldes märgatavalt hullemaid veretöid Hiinat okupeerides ja kõik see on tänaseni neil hinges.
Martin Helme sõnul oli USA presidendil suur surve peal, sest ta oli lubanud Kimiga kokku leppida; kuna aga ta jalutas ise kohtumiselt minema, siis pääses ta välja nurgast, kuhu ta surutud oli. “Trump näitas hiinlastele, et nende mäng Põhja-Korea kaardiga ei lähe läbi,” selgitas ta.
USA roll Vaikse ookeani piirkonnas on Mart Helme sõnul tohutult suur ja Trump esindab seal rahvusvahelisi huve, sest piirkonnas on suurriigiks Hiina, kes ohustab nii Jaapanit, Taivanit kui ka paljusid Kagu-Aasia maid.
Järgmiseks teemaks võeti Euroopas toimuv. Martin Helme sõnul on Eestis nüüd tulemas kõigepealt valitsuse kokkupanek ja alles sellele järgnevad Euroopa Parlamendi valimised, kuid mujal Euroopas valimisi pole ja seetõttu on seal juba välja joonestunud rindeliinid EP valimisteks. “Meie rindelõiguks on rahvusriikide eest seismine ja föderaliseerumise vastasus,” märkis ta.
Kõigis Euroopa riikides on olemas jõud, mis on globaliseerumise vastu, nagu Fidesz Ungaris, PiS Poolas, Lega Itaalias ja Rahvapartei Austrias võimulolijatena, aga opositsioonijõud, nagu Rahvusrinne Prantsusmaal, mis on mõnede uuringute järgi seal populaarseim erakond, ja ka põhjanaabrite Põlissoomlased. Neid erakondi on veelgi.
Martin Helme rääkis, kuidas Eesti euroföderaalid juba küsivad, kellega EKRE eurosaadikud EP-s liituvad. Siit aga koorub välja üks asi, mida need tegelased ei mõista – rahvuslased on riigiti erinevad, kõigil neil on omad asjad ajada ja ka liitlased erinevad.
Lõuna-Euroopa rahvuslased suhtlevad suuresti Vahemeremaade sees; need rahvusmeelsed, kel pole taga sotsialismitaaka ega kokkupuudet Venemaa agressiivsusega, on erinevalt Iga-Euroopa russofoobsetest rahvuslastest valmis koostööks vene rahvuslastega.
Mart Helme ütles, et rahvuslased soovivadki igaüks omamoodi olla. “Föderalistidel on ühine laululeht, nad tahavad, et kõik oleksid ühesugused ja seepärast nad küsivadki, et kuidas erinevad rahvuslased saavad ühe laua taga istuda – aga me tahamegi erinevad olla, ja teeme ikkagi koostööd,” lausus ta.
Martin Helme sõnul üritavadki euroföderalistid elada ühtse eurodirektiivi järgi, kus nii kurgikasvatus kui ka teehooldus on ühtedel alustel, hoolimata sellest, kas elatakse Põhja- või Lõuna-Euroopas. “Reeglid peavad olema kohalikud – meie pangandus ei saa olla sama mis Saksamaal või panganduse kodumaal Itaalias, ja kui ühele pulgale pannakse 80 miljonit sakslast, 60 miljonit itaallast ja miljon eestlast, siis just sellepärast me jäämegi vaeseks,” rääkis ta. “Kõige rohkem anname me EL-ile ära meie kõige väärtuslikumat vara – meie inimesi!”
Mart Helme sõnul saab Eesti küll pisut raha, kuid samas me vaesume teistega võrreldes üha rohkem ja oleme EL-i pildis vaid seepärast, et asume Vene piiri ääres. “Nüüd näeb Brüssel, kuidas euroskeptilisus kasvab, ja ilmselt tulevad europarlamendis suured muutused, sest sotsialistid teevad vähikäiku ja ka liberaalide positsioon nõrgeneb – uuest koosseisust aga oleneb, milline saab olema Euroopa Komisjon,” selgitas ta.
Euroopa Parlamendi toetust vajab ka uus eelarve, mis on paraku Eestit nööriv. “Euroopa Komisjonis on koos kultuurimarksistid, neile on vaja vastu hakata, ja me näeme Euroopas palju liitlasi, keda Eesti multikultuurlased on samas paariateks kuulutanud,” rääkis Martin Helme.
Mart Helme teatas, et sõidab juunis kõrgetasemelistele kohtumistel Ungaris. Martin Helme lisas, et ungarlased ja austerlased on meie liitlased ka sellepoolest, et nad on Saksamaa domineerimise vastu. “EKRE on ainus erakond Eestis, kes tahab väljuda stambist, et me peame joonduma sakslaste järgi, kes on tegelikult meid kogu aeg püganud,” sõnas ta.
Kuigi vasakliberaalne ajakirjandus üritab tõestada, nagu oleks Trump Kremli agent, on Mart Helme sõnul selleks hoopis Angela Merkel, kes on Nord Stream 2 gaasijuhtme rajamise taga. Saksamaa on Venemaa toormest juba väga sõltuv ning koos Prantsusmaaga on nad osanud mööda hiilida ka Vene-vastastest sanktsioonidest.
Martin Helme sõnutsi kukuks Saksamaa ilma Vene gaasita kokku, sest ta on oma tuumajaamad sulgenud ja suuresti fossiilsetest kütustest loobunud, järele on jäänud ainult gaas ja seda saab vaid Venemaalt, kuigi ka USA on suureks gaasitootjaks kujunenud.
Mart Helme võttis teema kokku nii, et “külma sõja” aegsed liitlassuhted on läbi, lääneriigid muutuvad üha enam konkurentideks, ning ameeriklased hakkavad üha enam huvituma EL-i lagunemisest ja uuest liidust Ida-Euroopas.