01.04.2018
Regionaalhaigla
Esimese ülestõusmispüha saates „Räägime asjast“ olid taas eetris Martin ja Mart Helme, ning teemadeks tervishoid, Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Laari amtissenimetamise küsimus, diilitamine ja skeemitamine poliitikas ning kahed eesseisvad valimised.
Üha enam päevakorda tõusva tervishoiukriisi osas tegi sel nädalal ootamatu avangu Reformierakonna uus vapiloom Kaja Kallas, kelle ettepaneku kohaselt tuleks luua erakindlustuse süsteem, kuid EKRE arvates on esialgu tegu väga toore skeemiga. Nii näiteks vajaks kindlasti alandamist sotsiaalmaks. Rahvuskonservatiivid tegelevad praegu omapoolse seisukoha kujundamisel numbrite kokkulöömisega.
Mart Helme võrdles kavandatavat reformi 1970. aastatel USA-s tehtuga, kus inimesed maksavad raha fondidesse ja kui nad haigeks jäävad, siis saavad sealt raha. Eestis on hetkel 90 000 ravikindlustuseta inimest ning raskete haiguste puhul ei saa ka paljud kindlustatud inimesed abi, sest see on kallis, haigekassas aga raha ei ole.
Martin Helme sõnul on Eesti hetkel üks Euroopa halvima ravi kättesaadavusega riikidest. Tervishoiuteenuse kaugusega kodu ja arsti vahel patsientidel eriti probleeme pole, kuigi sünnitusosakondade sulgemine halvendab olukorda kohe kindlasti. Ka patsiendi omaosalusega ravis suurt probleemi pole, kuid väga suur mure on pikkade ravijärjekordade näol.
„Praegune olukord on halb nii haigetele, õdedele kui ka arstidele, hea on see ehitajatele, aparaatide maaletoojatele ja ravimifirmadele,“ võttis Martin Helme kokku. Asi on nimelt selles, et kui tervishoiu peale kulutatakse umbes miljard eurot aastas, siis ainult pool sellest läheb raviks.
Ka Mart Helme nentis, et pool tervishoiurahast läheb haiglate ehitamisele ja inventari soetamisele. Näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla saab raha ainult haigekassalt, kuid 38% sellest läheb puhtalt remondiks. EKRE arvates peaks ravi jaoks olema omaette raha ning ehitust peaks finantseerima hoopiski teiste ametkondade kaudu.
Teiseks probleemiks nimetas Martin Helme seda, et haiguspäevade tasustamise üle puudub kontroll. EKRE arvates tuleb haiguspäevade kompenseerimine viia haigekassast üle töötukassa kompetentsi.
Palju raha neelab ka ravimite kompenseerimine, kusjuures pole teada, kuidas ravimid satuvad kompenseeritavate medikamentide nimekirja ning tõenäoliselt teenivad ravimifirmad kartellierakondade toel tohutuid tulusid. Minister Ossinovski on haigekassa sisuliselt pankrotti ajanud ja EKRE arvates tuleks valed kulud haigekassalt üldse maha võtta.
Kaja Kallase ravikindlustuse süsteem on läbi mõtlemata, selles pole selgust, mis saab lastest, vanuritest, rasedatest ja naistest, aga ka puuetega inimeste hooldajatest, lisaks on 90 000 inimest kindlustuse alt praegugi väljas. Kindlasti aga tuleb sotsiaalmaksu langetada.
Mart Helme juhtis veel tähelepanu sellele, et peavoolumeedia on kuulutanud, nagu toetaks EKRE Kaja Kallase ettepanekuid, kuid rahvuskonservatiivid on kiitnud vaid küsimuse ülestõstatamist ja debati alustamist, kuid RE nägemust sellest ei toetata. Seega levitab meedia libauudist.
Järgmise teemana võtsid Helmed üles presidendi ettepaneku Mart Laari jätkamisest Eesti Panga nõukogu esimehena. Martin Helme sõnul on Kaljulaid IRL-i tagatoa president ja tema ettepanek parteiline nominatsioon. Mart Laar ei vääri oma parteilise tegevuse pärast seda kohta, seda on näidanud ka tema juba ametis oldud aeg.
EKRE arvates pole Mart Laar võimeline oma ametis tõhusat tööd tegema ja seda ka tervisliku seisundi tõttu. Just tema ametisoleku ajal on toimunud jõhkrad skandaalid Danske panga ja Versobanki ümber, mis tähendab, et Eestist on saanud idapoolsete oligarhide rahapesu koht ning sellega seotud Eesti poliitikud on seega manipuleeritavad. „Mart Laar pidanuks sellel silma peal hoidma, kuid kõik signaalid rahapesu kohta on tulnud väljastpoolt Eestit,“ märkis Mart Helme. „Laar ei ole oma tööga hakkama saanud, kuid nüüd süüdistatakse tema kritiseerijaid selles, et nad kiusavat invaliidi.“
Martin Helme arvates on Mart Laari tagasisurumise taga diil IRL-i ja Keskerakonna vahel, kus vastutasuks endisele parteiliidrile sooja koha sokutamise eest saab Ratase valitsus libaisamaalaste toetuse tasuta ühistranspordi kehtestamisel.
Mart Helme pöördubki kogu Eesti rahva poole hoiatusega mitte lasta oma ajusid puuderdada – tasuta ühistransport nõuaks aastas 35 miljonit, see aga võetakse rahva taskust tagasi, sest juba praegugi oigab valitsus selle üle, et raha pole. „See dotatsiooniraha kraabitakse mujalt kokku, suletakse haiglate osakondi, tõusevad toiduainete hinnad ja nii edasi,“ hoiatas Helme.
Teise momendina märkis Martin Helme seda, et nii mängitakse bussiturg ümber. Kui osa reisijaid kolib üle doteeritavatele liinidele, siis tuleb tõenäoliselt mõningad kommertsliinid sulgeda. Nende asemele tehakse taas riigi rahastatavaid liine, millele aga enam liinihankeid ei korraldata ja nii koonduvad riigi toel ülalpeetavad liinid „omade“ kätte. Kuna riik rahastab ainult maakonnaliine, siis tuleb inimestel mõnedel juhtudel ka pikkadeks sõitudeks kasutada mitut erinevat liini ja sõiduaeg võib oluliselt pikeneda.
Kõigi nende teemade lõpetusena nentisid Mart ja Martin Helme, et praeguse valitsuse küünilise ja populistliku poliitika tõttu hakkab riigilaevuke põhja vajuma ja ainus pääsetee on valida EKRE järgmistel valimistel riiki valitsema.