Martin Helme läks kohe mööda Eiki Nestori kõnest lipuheiskamisel, öeldes, et seal pole midagi, millel peatuda. Kaitseväe juhataja Riho Terrase jutust lootis ta siiski lahkuva ametniku lahtisemat juttu, kuid kõik kindrali seisukohad olid jätkuvalt sisutühjad. Mart Helme sõnul polegi tippsõjaväelasel midagi öelda, kui kaitseväe varustus on kehv, õhu- ja tankitõrje lapsekingades, riik ei tea midagi oma merepiirist, Terras ise on ehitanud vaid paraadarmeed ja vähesedki hästi väljaõpetatud sõdurid käivad peamiselt missioonidel.
Martin Helme sõnul on Eesti võimekus tagurpidi üles ehitatud — üks meie soomusmasin maksab sama palju kui soomlaste soetatud kaks tanki, kusjuures isegi Ants Laaneots on rääkinud mõistmatute hangete auditi vajadusest. Vägevad Kõued näiteks osteti küll põhjanaabritega kahasse, kuid remondivõimekus asub täielikult Soomes.
“Me peaksime kaitseväge luues mõõtma seda, millega tuleb vaenlane, mitte ehitada seda üles sellele, mida arvame odavama olevat,” nentis Martin Helme, rõhutades, et Eesti loob kaitseväge ühe üksuse kaupa, mitte kompleksselt. Mart Helme võrdles Terrase kõnet Laidoneri kõnedega 1939. ja 1940. aastal ja leidis, et need on sarnaselt täis uhkeid, kuid tühje sõnu.
Peapiiskop Viilma pidas piibellikult võttes leige kõne
Järgmisena tuli jutuks peapiiskop Viilma kõne ja Martin Helme märkis, et järjekindlusetu ateist Kaljulaid, kes ei lasknud ennast peapiiskopil ametisse õnnistada, oli taas kirikusse ilmunud. Peapiiskopi kõne aga oli tema sõnul leige, kohati nagu Tsahkna Isamaa 2.0 jutt Eesti avatusest sulgumise asemel.
“Kust me oleme suletud, kui meil ei valvata ei õhu-, maa- ega merepiire ning ukrainlasest töölise saab meili teel kohale kutsuda ja tööle panna?” küsis Martin. Mart Helme nentis lisaks, et taasiseseisvusaastatel on Eesti kaotanud Pärnu jagu eestlasi ja juurde saanud Paide jagu venelasi ehk iga 4 lahkunud eestlase asemele on tulnud üks idanaaber. Kõike seda keeldub riik nägemast ja õpetab veel oma inimesi ka seda mitte märkama. EKRE liider meenutas vabariigi juubeli eelset juhtumit Eesti linnas Pärnus, kus kamp vene noorukeid laskis tänaval käies provotseerivalt valju vene muusikat.
Mart Helme rääkis ka Pärnu kontserdimajas toimunud üritusest, kust president Kaljulaidile anti üle suur vaip ja riigipea nägi selles vaid läbipõimumist muu maailmaga, tuues selle ka Eesti ühiskonna eeskujuks. Martin Helme aga võtab rumala naljana Ahto Lobjakase arvamust, et riigipea kõne oli rahvuskonservatiivsuse manifest, sest tegelikkuses oli see vaid globalistlik ideoloogilis-poliitiline rumalus, millesarnast pole kunagi varem presidendi poolt esitatud.
Mõlemad Helmed leidsid, et president sõitis jõhkralt sisse päevapoliitikasse, hakates õpetama võimuharusid, mille tööd kritiseerimiseks ja suunamiseks pole tal mingit õigust — ta töötab sellega aktiivselt põhiseadusliku korra vastu. Läbi ühe Konstantin Pätsi tsitaadi aga ütles Kaljulaid välja ka oma arvamuse, mille kohaselt ta vihkab rahvuslust. Mart Helme nentis, et president üritab teha kõike vastupidi, kui seni kombeks on olnud, ja ta juhtis tähelepanu Lääne-Euroopas levinud tendentsile, kus kaaperdatakse oponentide mõtted ja lörtsitakse need ära, olles eelnevalt ka rahva ära lollitanud — selle kartellierakondade uut tava näeb ka Eestis ja selle praeguses presidendis.
Kaljulaid propageerib väljasuremist
Martin Helme tõi lisaks ära ka Kaljulaidi rünnakud eesti keele vastu, sest too näeb koole mitmekeelsetena ja tahab eesti keelt võõrastele õpetades luua mitte-eestlastest keelekõnelejaid, kompenseerimaks eestlaste väljasuremist. “Kaljulaidi põhiiva on selles, et pole hullu, kui me välja sureme, siia tulevad teised, õpetame neile keele selgeks, siis eesti keel ei kao,” kirjeldab ta. “Aga kes peaks tahtma õppida väljasuretatavat keelt — ka ladina keel on alles, aga ladinlasi enam ju pole!”
Eraldi võttis Martin Helme ette presidendi soovituse, et laste saamine ei tohiks naiste karjääri takistada. “Riigipea peaks leidma hoopis selle tee, kuidas ühitada lapsed ja karjäär, mitte lahendada iibeprobleeme väljasuremisega,” pahandas ta. “Tema ütleb hoopis, et sureme selle õnnetu rahvusena välja, muutume segaidentiteediga eurooplasteks ja kui eestlasi pole, siis ei pea me enam ka venelasi kartma!”
Martin Helme nimetab totakaks ka Kaljulaidi väidet, et Venemaa polevat meile paarkümmend aastat erilist pettumust valmistanud. “Nad on püüdnud meid 1000 aastat hävitada!” lisab ta. “Moskva ootab hinge kriipides hetke, mil saada tagasi see kaldaala Läänemere ääres!”
Helme hoiatab ka selle eest, et kuna keskealisi enam immigratsiooniusku pöörata ei saa, siis on multikultuurlased suundunud koolidesse, et õpetada lapsi oma identiteedist loobuma. Tema hinnangul on rumalus Kaljulaidi jutt kiusamisest koolis võõrapärase nime tõttu, sest ka eesti lastel on väga veidraid nimesid ja vähemalt tema pole kuulnud mujalt tulnud laste kiusamisest koolis — küll aga on olnud kuulda immigrantide laste kiusust, eriti kui kohalikud on juba vähemuses.
Mart Helme tõi esile ka sooneutraalsuse levitamise — nii on Euroopa Komisjon soovitanud võtta populaarsed filmid ja vahetada neis armastatud tegelased teisesooliste vastu. Martin Helme aga leidis presidendi kõnest taas rünnaku Trumpi ja Ameerika vastu, samas kui paraadil lendasid globalistliku kahekeelse riigipea kohal just USA lennukid.