20.01.2019
Mart Helme “Räägime asjast” stuudios.
Saate “Räägime asjast” teises osas võtsid Mart ja Martin Helme jutuks erakondade valimisnimekirjad.
Martin Helme sõnul on muljetavaldav see, et erakonnad said need kokku, arvestades, et kautsjon oli 62 500 eurot – aga täisnimekirjadega tulid välja ka Eesti 200, rohelised ja isegi nulltoetusega Vabaerakond. Elurikkuse erakonnal jäi aga nimekiri sel põhjusel 73 liikmele.
“Roheliste nimekirja on aidanud kokku panna Keskerakond – neil endil poleks selleks ei inimesi ega võimekust,” kinnitas Martin Helme. “Nende nimekirjas on KE inimesed nagu Jaako Väli – see on Keskide tiiboperatsioon.” Mart Helme lisas, et erakondade rahastamise järelvalve komisjoni andmetel on rohelistel seal 15 000 eurot võlga, kuid nad suutsid tasuda kautsjoni, mida nad parlamendist eemalejäämise korral tagasi ei saa.
Järgmisena võtsid Helmed ette Eesti 200, mida ei trollinud mitte ainult Postimees ja Lauri Hussar, vaid ka ERR – näiteks kinkis Juhan Kivirähk neile eeldatava 20-protsendilise toetuse nii, et liitis nende 4-5% toetusele nende arvu, kes nimetasid projektiparteid teise eelistusena – EKRE-l oleks sellise arvestusega toetus 40%.
Nüüdseks on Eesti 200 toetus langenud 2 protsendile ja Martin Helme arvates on neil raske üle künnise pääseda, sest neil pole ei sõnumit ega kindlat valijaskonda, nimekiri aga kahjustab nende šansse, sest ühed neist on “toimikuga” ehk krimikaristusega ja teised töötõendiga ehk saanud käsu erakonnaga liituda. Lisaks Hussarile tõid Helmed näitena veel ka Kalev Stoicescu Kaitseuuringute keskusest. “Tati ja traadiga kokku pandud nimekiri,” nentis Martin Helme.
EKRE kohta on sageli öeldud, et nende pink on liiga lühike, kuid nüüd on rahvuskonservatiividel esikolmikus kandvad numbrid, küll aga pole seda Eesti 200-l. Tsahkna, Taro ja Kallas on kõik üsnagi läbipõlenud nimed ja erakond teeb pidevalt provokatsioonidega endale maine maha, sealhulgas kaotasid nad plakatiskandaaliga just venelaste hääled.
Helmede sõnul on Eesti 200 rahvusriigi hävitamisele suunatud projekt, loomaks väljavahetatud rahvastikuga europrovintsi – selleks toetavad nad odava tööjõu sissevedu, massiimmigratsiooni, kooseluseadust ja kuigi sõnades on nad ka mõnda asja teistmoodi väitnud, on nende plaanid ikka nn avatust soodustavad.
Rääkides taas Lauri Hussarist, kes tegutses ajakirjanduses nähtamatult ja kelle liitumine sellise skandaaliga Eesti 200-le ilmselt populaarsust ei lisa, juhtis Martin Helme tähelepanu sellele, et poliitikasse läinud ajakirjanikud nagu Anvar Samost ja Kalle Muuli, on sealgi suuresti põrunud – näiteks Muuli kritiseeris ajakirjanikuna erakondi kuluhüvitiste pärast, kuid ise kirjutas hiljem hüvitistesse ka sünnipäevaõlled. Mart Helme võttis jutuks ka Isamaa ridades Riigikogusse pääsenud Maire Aunaste, kes tunnistas hiljem talle ausalt, et ei saa aru, mis Riigikogus üldse toimub.
Sportlaste, telerahva ja näitlejate kohta ütles Mart Helme, et nood saavad juba esimese paari kuuga aru, et Riigikogus ei suusatata ega õpita näitetekste, vaid seal tuleb targalt seadusloomega tegeleda ja omi asju järjekindlalt läbi suruda. Näiteks Vabaerakond pole terves koosseisus sellest siiani aru saanud.
Sotside nimekirju kommenteerides ütles Martin Helme, et Ossinovski on olnud sunnitud pakkuma kõrgeid kohti värsketele nägudele, ja üllatav on Ladõnskaja kõrge koht Isamaa nimekirjas. Reformierakonna kohta aga sõnas ta, et ainsa värske erandina on neil Šmigun, kõik teised on vana kaardivägi, vanad näod, endised ministrid, kellel on paljud lubadused täitmata või EKRE pealt maha viksitud.
“Nendelt küsitakse ikka ja jälle – miks te varem pole ära teinud?” märkis Martin Helme ära RE nõrga koha. “Maksupaketiga tahavad nad minna aega, mil nad kukutati – nad ei taha uuendusi, vaid on restauratsioonierakond!” Ainuke oravapartei värske idee on krediidiasutuse loomine neile, kellele välispangad laenu ei anna, nagu lastega peredele ja maapiirkondadesse, on tegelikult aastate eest nende endi poolt maha tehtud riikliku kommertspanga idee.
Keskerakonna kohta ütlesid Helmed, et nende programm on kommunismiaja ja kolhooside jaoks, kuid selle pole Nõukogude Liidu loodusvarasid taga – ometigi jaotavad Keskid asju tasuta ja lubavad, et keegi ei pea enam muretsema. “Keskerakond lubab tähed taevast alla tuua, olles varem lubanud suuri pensionitõuse, 1000-eurost miinimumpalka, presidendi otsevalimist – te olete ju valitsuses, miks te seda juba teinud pole?” küsis Martin Helme.
Mart Helme tuletas meelde EVEA aastapäevapidu, kus Seeder ja Ratas rääkisid kokkutulnutele, mida nad kavatsevad valimiste järel teha, ja siis kostus saalist “Miks te seda praegu ei tee?”, mis pani mõlema suud kinni. Neli erakonda – RE, KE, Isamaa ja sotsid – on kõik juba pikalt valitsustes olnud, kuid oma praeguseid lubadusi pole varem tahtnud ellu viia.
Saatejuhid kritiseerisid teravalt ka Reformierakonna topeltkodakondsuse ideed, mis on sõnades justkui sünnijärgsetele eestlastele suunatud, kuid elluviimisel laieneks paratamatult venekeelsetele ja muudaks edaspidi Eesti Venemaa oblastiks. RE väidab seejuures, et mitte ainult topelt-, vaid lausa mitmikkodakondsus olevat kaasaaja nähtus ja nad soovivad ka hallipassimeestele ilma eksamita kodakondsus kandikul ette kanda.
Martin Helme sõnul on see rahvusriigi lammutamine, sest Eesti peaks püüdlema selle poole, et kodanikkond kattuks võimalikult rohkem eestlaskonnaga. Keskerakonna programmis aga pakutakse riiklikku haridust kas eesti, vene või mingis muus(!) keeles. Mart Helme sõnul võib selleks saada ka araabia keel, kuid ennekõike on suund inglise keelele.
“Kõrgkoolides on välistudengite osa praegu 12%, kuid arengukavade järgi tahetakse seda tõsta 20 protsendile – ülikoolid muutuvad inglisekeelseteks,” hoiatas Mart Helme. “Kui mina alustasin tehnikaülikoolis, praeguses TalTechis loenguid, olid õppeprogrammid kõik eesti keeles, nüüd on kõik vaid inglise keeles!”
Martin Helme sõnul on vasakliberaalid oma lubadustes jätnud võimaluse tegelikkusest mitte aru saada – näiteks on Keskerakond oma programmis lubanud võimalust elada erinevates peremudelites. “See ei ole asi, mida riik peaks soodustama – ta peaks soodustama traditsioonilist peremudelit,” sõnas ta. Mart Helme sõnul soovib KE perekonna redefineerimist – kui EKRE-le on see mehe ja naise liit, siis keskidele on see tähtsuse kaotanud ja nad soosivad ükskõik mida. EKRE lubab selle KE mandumise ka vene valijateni viia.
Helmed võtsid ette ka sotside ja Keskerakonna ühise programmilise soovi “vaadata üle” viha õhutamise piirangud, seda muidugi karmistamise suunas. Mart Helme sõnul on selle taga soov keelata vaba mõtteavaldus või aktsepteerida seda piiratud ulatuses, kehtestada ainult liberaalse demokraatia loodud nn euroopalikud väärtused, ning kõik, mis ei mahu sellesse konteksti, keelata ning lõpetada poliitiline diskussioon, lülitades teisitimõtlemise üldse välja.
Martin Helme nentis, et kooseluseaduse ja massimigratsiooni teemal rääkimine ongi juba vihakõneks muudetud – kuigi meie riigis peaks kehtima arvamuste paljusus. Ta hoiatas, et kui sõnavabaduse piiramine jätkub, tuleb rahvas piltlikult öeldes hangude ja rehadega tänavatele tuua, sest meie ees on viimane kaitsekraav enne demokraatia lõplikku lammutamist.