Valitsus ei tegutse koroonaviiruse tõkestamiseks enam teadus- ja tõenduspõhiselt, vaid lähtub poliitikast, leidsid ajakirjanikud Vikerraadio arvamussaates “Rahva teenrid”. Ajakirjanikud arutlesid saates selle üle, kas Terviseamet on Eestis kompetentne asutus, mis oskab tajuda, kirjeldada ja anda soovitusi ja nõu koroona kohta.
ERR-i ajakirjanik Mirko Ojakivi ütles, et tema lähtub sellest, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse kohaselt on just terviseametile selline kompetentsus pandud ja riik peab tagama, et neil on ka ressursid ja inimesed selle tegemiseks. Ojakivi viitas terviseameti ja poliitikute eriarvamustele.
“Kui vaadata pealkirju, siis kõigepealt algas ju sellest, et “Ootamatu pööre: terviseamet soovitab koolidele nädalaks distantsõpet”, siis tuleb Tanel Kiik: “lausalise distantsõppe soovitus oli pigem kommunikatsiooniviga”, “Omavalitsused koole distantsõppele saatma ei rutta”, “Kõlvart: ma ei näe terviseameti soovitustes loogikat”, “Kadai: terviseameti soovitus on vastuolus valitsuses kokkulepituga”, “Kersna: koolide lausaline distantsõppele saatmine on vale”. Pädev asutus ütleb, et meil on probleem, poliitikud ütlevad, et probleemi pole,” kirjeldas Ojakivi.
Urmas Jaaganti sõnul on sellist käitumist näha juba mõnda aega. Jaagant ütles, et valitsuskoalitsioon on lubanud koroonaviiruse tõkestamisel tegutseda teadus- ja tõenduspõhiselt, kuid koroonapassi kaotamise küsimuses ei ole seda teinud.
“Tuletame meelde, kuidas see käis. Kõigepealt Keskerakond tahtis koroonapassi kaotada, Reformierakond ütles, et ootame nakkuslaine languseni. Siis suure vaidlusena lepiti kokku kompromiss ja tuli kes teab kust see süsteem, et 17. veebruari seisu järgi vaatame, et kui kümme päeva varem on haiglasse sattunud teatud hulk patsiente, siis selle pealt otsustame. Nüüd on selgunud, et need tingimused ei täitu, mis lepiti omavahel kokku,” kirjeldas Jaagant.
“See on minu arust kummaline käitumine isegi poliitiliselt, et kui mingi asi on kokkulepitud, mõlemad pooled on sellega nõus olnud ja kui tingimused ühe soovidele ei vasta, siis selgub, et need tegelikult ei olnudki justkui kokkulepitud ja tühja nendest, mis kokku leppisime, tuleb ikkagi teha. See minu arvates näitab, et n-ö teadus- ja tõenduspõhisusest oleme juba ammu väga kaugele liikunud,” lisas ta.
“Mulle tundub, et Eesti riigi koroonapoliitika on praegu võimalik kokku võtta ühe lausega, et aidaku, kes end suudab,” sõnas Ojakivi.