14.09.2021
Martin Helme Riigikogu aseesimehe ametis.
Teisipäeval toimus Riigikogu otsuse “Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks” eelnõu esimene lugemine, kus ettekandena esines algataja ehk EKRE nimel erakonna esimees Martin Helme.
“Tulen teie ette meie fraktsiooni sooviga moodustada Riigikogus uurimiskomisjon. Käesoleva aasta aprillis toimusid Tallinna kesklinnas, kõigepealt Toompeal Riigikogu juures ja hiljem mujal kesklinnas, peamiselt Vabaduse väljakul, rahumeelsed poliitilised meeleavaldused. Tegemist oli inimeste põhiseaduslikult tagatud õigusega väljendada meelsust või protesti. Meeleavaldused algasid aprilli alguses, nende intensiivsem periood oli ajavahemikus 7. aprillist kuni 12. aprillini, kuid päriselt ei lakanud nad ka pärast 12. aprilli. Meeleavaldustel ei olnud ametlikku korraldajat, mis tähendab, et tegemist oli spontaanse rahvakogunemisega, mis kaasas arvestatava hulga inimesi arvestatava ajaperioodi jooksul.
Avalikkusele pole teada ühtegi juhtumit, kui meeleavaldused oleksid läinud vägivaldseks või seal oleks toimunud konflikte kas inimestel omavahel või korrakaitsjatega. Sellest hoolimata otsustas Politsei‑ ja Piirivalveamet ühel hetkel reageerida ülimalt agressiivselt ning ähvardavalt, asudes rahumeelseid kodanikke avalikust ruumist välja suruma, inimestele suvalisel alusel trahve tegema, neid kinni pidama, läbi otsima, neilt asju konfiskeerima. Samuti toimus massiline ja süstemaatiline inimeste psühholoogiline mõjutamine. Muu hulgas esitati inimestele nõudmisi ja korraldusi, mis ei olnud seaduslikud, tegeleti demonstratiivse hirmutamisega. Antud tegevused nii üksikult võttes kui ka oma kogumis olid ebaseaduslikud ning nende tulemusel ei olnud inimestel võimalik realiseerida oma põhiseaduslikke õigusi meelsust väljendada.
Pole kahtlust, et ülalkirjeldatud tegevus oli tahtlik, taotluslik, koordineeritud ning juhtkonna tasandil sanktsioneeritud. Seda on kinnitanud ka erinevad Politsei‑ ja Piirivalveameti esindajad meediale. See tähendab, et õiguskaitseorgan ja tema käsuahel oli rakendatud seaduskuulekate inimeste põhiõiguste mahasurumiseks. Taoline tegevus kujutab endast selget ohtu demokraatiale, õigusriigile ning lõppkokkuvõttes meie põhiseaduslikule korrale. Pole oluline, kas meeleavaldajate seisukohtadega ollakse nõus või mitte. Pole isegi oluline, kas nende seisukohad olid kõigile üheselt mõistetavad. Oluline on mõista, et kui riik valitsuse ja täidesaatva võimu jõustruktuuride tasandil võtab omaks hoiaku, mille järgi mingitel asjaoludel teatud ajahetkel võib põhiseaduses tagatud õigused ära tühistada, siis pole võimalik kellelgi kindel olla, et tema seadustega tagatud õigused on realiseeritavad. See tähendab, õigusriik lakkab toimimast.
Antud teemal ei ole oma olemuselt õiguslik vaidlus, mille peaks jätma kohtute arutada. Tegemist on õigusriigi ja demokraatia toimimise tuumküsimusega, millele peab tingimata reageerima poliitilisel tasandil. Just Riigikogu kui rahvaesindus peab selles küsimuses olema aktiivne ja sisuline panustaja, et jõuliselt kehtestada poliitiline kontroll võimu kuritarvituste teed läinud täitevvõimu ja jõustruktuuride üle. Riigikogu uurimiskomisjoni ülesanne on selgitada välja, milline oli otsustus‑ ja kooskõlastusprotsess, mis viis põhiseaduslike õiguste tühistamiseni. Vaja on selgust, kes, kus, millal ja mis infole tuginedes langetas otsuseid. Vaja on tuvastada, kas ja mil määral rikuti erinevaid Eesti Vabariigi seaduseid, riigiametite enda reegleid antud operatsiooni käigus. Vaja on tuvastada vastutajad selles otsustusprotsessis, et oleks võimalik seaduserikkumiste ja võimu kuritarvituste eest konkreetseid isikuid karistada.
Uurimiskomisjoni ülesanne oleks analüüsida valitsuse ja riigiasutuste käitumist ning sõnastada, kuidas edaspidi vältida põhiseaduses tagatud meelsusvabaduste väljendamise pärssimist riigivõimu poolt, hinnata mainekahju, mida tekitati Eesti riigile Eesti kodanike silmis ja Eesti riigile rahvusvahelise üldsuse silmis. Uurimiskomisjoni ülesanne on esitada ettepanekud, milliseid normitehnilisi, poliitilisi või kaadrimuudatusi oleks vaja teha selleks, et tulevikus vältida analoogilisi olukordi, kus jõustruktuurid asuvad seadusetult piirama põhiseaduslikke õigusi.
Selline on sissejuhatus, ma loen teile ette ka selle Riigikogu otsuse eelnõu, mis me oleme teieni toonud. “Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aprillis 2021 Tallinna kesklinnas toimunud politseioperatsiooni seaduslikkuse ja proportsionaalsuse selgitamiseks”. Kodu‑ ja töökorra seaduse § 20 alusel Riigikogu otsustab moodustada Riigikogu uurimiskomisjon PPA ja teiste jõustruktuuride käitumise põhiseaduslikkuse ja proportsionaalsuse väljaselgitamiseks, et edaspidi välistada põhiseaduslike kodanikevabaduste meelevaldne ja seadusevastane piiramine. Komisjoni liikmed ja asendusliikmed tuleks menetluse käigus nimetada fraktsioonidel.
Ja komisjoni ülesanne, see on kõige tähtsam osa. Selgitada välja, kas PPA, kapo, Terviseamet ja teised operatsiooniga seotud asutused järgisid oma tegevuses kõiki Eesti seadusi. Kas operatsiooni käigus kasutati ebaproportsionaalset jõudu või põhjendamatuid taktikaid, mis takistasid kodanikel oma põhiseaduslikke õigusi tegelikult kasutada? Kes ja milliseid ohuhinnanguid koostas, kellele need saadeti ja milline oli ohuhinnangute mõju otsustusprotsessile? Kes otsustas operatsiooni taktikad, millisel moel seda kooskõlastati ametkondade sees ja ametkondade vahel? Kas, millal ja millise info põhjal osalesid otsustusprotsessis valitsuse liikmed? Kui palju operatsioon erakorralisi kulusid tekitas?
Teiseks, analüüsida valitsuse ja riigiasutuste käitumist ning sõnastada, kuidas edaspidi vältida põhiseaduses tagatud meelsusvabaduste väljendamise pärssimist riigivõimu poolt. Hinnata mainekahju, mida tekitati Eesti riigile Eesti kodanike silmis ja rahvusvahelise üldsuse silmis. Kolmandaks, esitada ettepanekud, milliseid normitehnilisi poliitilisi või kaadrimuudatusi oleks vaja teha selleks, et tulevikus vältida analoogilisi olukordi, kus jõustruktuurid asuvad seadusetult piirama põhiseaduslikke õigusi. Neljas punkt, komisjon esitab oma uurimistöö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2022. aasta 1. juuniks, mille järel tema volitused lõpevad, ehk tegemist on tähtajalise komisjoniga. Ja komisjoni teenindamise tagab Riigikogu Kantselei ning otsuse jõustumine on tavakorras.
Veel kord tahan üle rõhutada, et küsimus ei ole selles, kas keegi on millegi usku või ei ole millegi usku. Kui meil ei ole usku sellesse, et meie põhiseaduslikud õigused päriselt ka on realiseeritavad, siis ei ole Eesti enam demokraatlik ega õigusriik ja ei ole mõtet vaielda selle üle, kas meil päriselt on või ei ole sõnavabadust. Kui seda ei saa realiseerida, siis kui tahetakse, siis päriselt ei ole sõnavabadust ja ei ole kodanike vabadusi. See tendents, mida me oleme näinud tänase valitsuse, see instinktiivne liigutus kabuuri järgi, mida me oleme näinud tänase n-ö liberaalse valitsuse käitumises kriisi tingimustes, on tõsiselt hirmutav ja õõva tekitav ja sellele tuleb reageerida ja minu meelest on Riigikogu esimene asutus, mis peab sellele reageerima.”