29.01.2019
Ajaloolane Jaak Valge on üks EKRE uutest Riigikogu saadikutest.
EKRE kandidaadid Riigikogu valimistel Jaak Valge ja Leo Kunnas esitlesid teisipäeval Radisson Blu Sky hotelli konverentsikeskuses Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohti riigi valitsemise ümberkorraldamiseks ehk otsedemokraatia paketti.
Alustuseks sõna võtnud EKRE Riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme iseloomustas Eestis kodanikuühiskonnaks nimetatavat nähtust kui valitsuse poolt organiseeritud valitsusvälist sekkumist demokraatiasse, mida rahvuskonservatiivid soovivad kärpida. “Riigilt aastas 200-250 miljonit eurot saavad MTÜ-d pole kodanikuühiskond – selleks on vaid see, kui kodanikud saavad reaalselt ja päriselt võimu otsedemokratia kaudu teostada,” lausus ta. “Demokraatia mudel on juba aastasadu tagasi välja töötatud ja nüüd on vaja see ellu rakendada, sõnadelt tegudele minna.”
Põhiettekandega esinenud ajaloolane Jaak Valge lausus, et demokraatia tähendab inimeste võõrandamatut õigust teha endasse puutuvaid otsuseid ise. EKRE on rahvaalgatuse ja -hääletuse programmi osas võtnud aluseks otsedemokraatia sihtasutuse Terve Rahvas väljatöötatud seisukohad, seega on need seisukohad kollektiivse mõttetöö vili.
„Eesti põhiseaduse esimese punkti kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. EKRE tahab anda sellele sättele tegeliku sisu,“ ütles otsedemokraatia programmi esitlenud Jaak Valge. Ta lisas, et Eestis on suur osa sellest võimust ära antud Euroopa Liidule, mis ei ole demokraatlik institutsioon – suur osa Riigikogus vastuvõetud seadusandlikest aktidest on eurodirektiivide alusel ehk algatatud väljaspool Eestit.
“Viimasel kahekümnel aastal on Eesti riik põhiseaduse esimeses paragrahvis sisalduvast põhimõttest eemaldunud, sest üha suurem võim Eesti kodanike üle koondub Euroopa Liidu institutsioonidele. Rahvusriikide poliitikat suunavad rahvusvahelised ja hargmaised suurkorporatsioonid, kelle poliitikat Eesti kodanikud mõjutada ei saa. Konflikt globalistliku ideoloogia ning rahvusluse ideoloogia vahel on teravnemas,“ rääkis Valge, lisades, et EKRE tahab kodanikkonnale anda juurde olulisi instrumente poliitiliste otsuste tegemiseks.
EKRE riigivalitsemise programmi tuumaks on otsedemokraatia võimaluste loomine ehk rahvaalgatuse võimaldamine siduvate rahvahääletuste korraldamiseks.
“Otsedemokraatia on garantiiks poliitikute võõrandumise vastu, annab võimaluse riigivõimu otsuseid ilma konfrontatsioonita korrigeerida, sest juhib ühiskonnast tuleva surve ja võimaliku rahulolematuse seaduslikesse kanalitesse. Otsedemokraatia kasvatab kodanikes vastutustunnet ning suurendab ühiskonna sidusust, võimaldab poliitiliselt allasurutud jõududele võimaluse end väljendada ning annab referendumitel tehtud otsustele legitiimsuse garantii,” selgitas Valge.
“EKRE eesmärgiks ei ole esindusdemokraatia kõrvalelükkamine, vaid selle täiendamine otsedemokraatiaga. Referendumid on eriti vajalikud seadusandlike ummikseisude puhul ning selliste küsimuste otsustamisel, kus eraldusjoon ei lähe mööda erakondade ideoloogiaid, näiteks Rail Baltic, massiimmigratsiooni lubamine või peretoetuste suurendamine. Rahvaalgatuse korras referendumite korraldamine on võimalik kümnes Euroopa riigis.”
Jaak Valge sõnul peavad rahvaalgatuse künnised olema piisavalt kõrged, et välistada avantüristlike, juhuslike ja ühiskonnas vähe poolehoidu omavate küsimuste referendumitele esitamine. “Samas ei tohi künnised olla nii kõrged, et referendumite käivitamine tunduks kodanikele võimatu. Vähemuste õigusi kaitstakse põhiseaduse rahvahääletusele panemise kõrgemate künnistega.”
“Tegemist on põhimõttelise muudatusega riigi valitsemiskorralduses ehk konservatiivse revolutsiooniga demokraatia kaitseks ja edendamiseks,” ütles Jaak Valge. Ühiskonnauuringute instituudi 2018. aasta väärtushinnangute uuringu järgi pooldas põhiseaduse muutmist nii, et rahval oleks õigus algatada rahvahääletusi, 47,5% Eesti kodanikest ja „pigem jah“ vastas veel 32,7%, rahvaalgatuse kindlaid vastaseid oli aga vaid 3,9%.
Leo Kunnas pöördus omakorda Eesti noorte poole palvega toetada otsedemokraatia kehtestamist. “Küsige endalt: „Kes Te olete? Millist poliitilist süsteemi Te tahate? Kas olete küllalt küpsed, otsustusvõimelised, nutikad, alalhoidlikud ning talupojatarkusest lähtuvad? Kas tahate kasvada ja areneda ning ise otsustada?” esitas ta üleskutse.
“See on meie, vanemate põlvkondade viga, et oleme pärandamas Teile poliitilist süsteemi, mis pärsib Teie tahet ja otsustusõigust. Samas ei suuda me seda viga parandada ilma Teie abita. Vajalike põhiseadusparanduste kehtestamine võtab aega. Eesti põhiseadust on võimalik muuta ühe parlamendi koosseisu kahe kolmandikulise häälteenamuse (68 häält) või kahe järjestikuse koosseisu lihthäälteenamusega (51 häält). Selle ajaga jõuavad praegused põhikooli õpilased saada hääleõiguslikeks kodanikeks. Vajame Teie abi ja toetust, et võiksite tulevikus elada paremas, taaskaalukamas ja vähem võõrandunud ühiskonnas kui meie,” rääkis Leo Kunnas, kes ise kõike seda oma 13-aastase pojaga läbi arutas.
Küsimuste voorus esitatati ettekandjatele mitmeid valusaid küsimusi, näiteks selle kohta, kuidas noori kaasa haarata ja kas inimesed ikka saavad aru kõigist neist küsimustest, mida neile hääletamiseks ette pannakse. Kuna jutt oli näiteks tuumajaamade Eestisse ehitamisest, mis võiks olla üks referendumi küsimus, arvas Leo Kunnas, et isegi kui inimesed tehnilisi üksikasju ei tea, saavad nad otsustamisel hästi aru, kui pöördumatud on sellised otsused on, samuti mõistavad nad seda, kas riigile on vaja sellist lisanduvat energiatootmist.
Martin Helme tõi hea näite Rail Balticu taustal. “Ministeeriumitäis ametnikke ja pool Brüsselit peaks oskama RB-d rahvale maha müüa, aga eksperdid riigi tasandil kirjutasid kokku uskumatuid jaburusi ja tohutuid vigu – nii kui lähed näpuga torkima, näed kohe, et see on täielik jamps,” rääkis ta. “Kodanikualgatuse korras tehtud RB arvutused on igati paremad, tõsisemad, usutavamad, veenvamad ja kontrollitavamad.”
Martin Helme jutustas ka sellest, kuidas temalt koolis küsiti, et kui kooseluseadus peaks referendumil heaks kiidetama, kas see hakkab talle siis rohkem meeldima. “Meeldima ei hakka see mulle kunagi, aga ma aktsepteerin seda tulemust,” lubas ta.
Repliigi korras sõna võtnud Mart Helme märkis, et kartellipoliitikud püüavad paaniliselt vältida igasuguseid muudatusi poliitilises süsteemis, sest muudatused toovad kaasa muutused, EKRE pakutav aga ongi põhimõtteline valikute küsimus. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et saalis on tuttavatest ajakirjanikest vaid Uku Toom ja ukse taga TV3, seega meedia poolt valitseb kõrvulukustav vaikus. “Selline põhimõtteline küsimus nagu rahva kaasamine demokraatiasse on meedia jaoks teisejärguline veeru-uudise teema, mis näitab, millises ummikus Eesti on,” lausus ta.