2008. aastal hakkab Danske Eestis pesema. Raha. Ei saa välistada, et neil on roll ka selles, et Eesti vabariigi rahandusministriks saab 2009. aastal “ebaadekvaatne Napoleoni kompleksiga teismeline tatikas, kes pole küps olema minister”.** “Pesuäri” läheb kui õlitatult.
Samuti ei pruugi olla võimatu, et masinavärgi sujuva toimimise jätkumise nimel antakse “ebaadekvaatsele tatikale” 2011. aasta alguses, paar kuud enne Riigikogu valimisi, “Euroopa parima rahandusministri” auhind. Lootuses, et teda hoitakse edasi rahandusministri kohal. Ja hoitaksegi!
Vaid aasta hiljem lahvatab rahastamisskandaal. Mäletate, kilekotid sularahaga.
2014. aasta lõpus ületab mehe arrogants ja ülbus teekaaslaste taluvuse piiri ning ta peab tagasi astuma. Temalt võtab lühikeseks ajaks ministriportfelli üle endisest pangatöötajast erakonnakaaslane, keda üldiselt marionetiks arvatakse.
2015. aasta valimiste järel muutuvad asjalood selliselt, et rahandusministri portfell läheb teisele erakonnale. Ja 2016. aastal tõmbab Danske pesupäevadele joone alla.
Aga mis siis, kui Jüri Ratase tagasiastumine 2021. aasta alguses ei olegi seotud nn abielureferendumiga, mida on arvatud? Kui rahapesu uurimine koostöös USA-ga oleks lõpule jõudnud, oleks meil tänaseks üks erakond võib-olla “poe kinni pannud”?
** täpsema selgituse aitab leida Google
Rain Epler, (EKRE)