Rootsi vangide teema oli kolmapäeval Riigikogus kuum teema ja oma eitava seisukoha ütles ka EKRE faktsiooni saadik Rain Epler.
“Ma algatuseks tsiteerin Valdo Randpere Reformierakonnast, kes eelnõu tutvustades ütles, et see ei ole unistuste leping kellelegi, aga meil on vanglad tühjad. Ma ausalt öeldes ei olegi taustauuringuid teinud, kus see Valdo ise elab. Aga selle, mis ei ole unistuste leping kellelegi, tahavad nad nüüd tartlastele ja, ma arvan, laiemalt lõunaeestlastele kaela määrida.
Läheme siit mõni kuu tagasi. Kristen Michal ütles märtsis Reformierakonna mingisugusel suurkogul – kuidas nad seda ka ei nimeta – sõnad, et meie viimaste aastate valitsustel on olnud vajadus keskenduda riigi kordategemisele, unistamine jäi kõrvale. Kui mõelda viimaste aastate valitsustele, siis esimesena tuleb pähe see valitsus, kus Reformierakonna juhtimisel tegutsesid sotsid ja Eesti 200 ning nüüd päris viimastel aastatel ainult sotsid ja Eesti 200, kelle toetus inimeste hulgas ja poliitikas on olematu – eriti demokraatlikus riigis on see oluline, kui paljud inimesed toetavad neid poliitikaid, mida valitsus ellu viib.
Nüüd viib Reformierakond ellu alla 2%-lise toetusega Eesti 200 ideed Eesti peakontoritemaast. See oli ju üks Eesti 200 lubadusi, et teeme Eesti peakontoritemaaks. Kuigi Randpere vassis siin puldis ja ütles, et võrgustunud – ma arvan, et levinum sõna on organiseeritud – kuritegevuse liikmed Eestisse ei tule, siis leping neid ei välista, nii et nad tulevad. Randpere väitis, et seksuaalkurjategijad ei tule, aga lepingus ei ole neid välistatud. Randpere küll ütles, et saalis oli Ernits väitnud, et seksuaalkurjategijaid ei tule, aga ma arvan, et Ernitsa sõna versus see, mis lepingus kirjas on, me peaksime ikkagi lepingut lugema.
Kas siis see ongi peakontorite Eesti? Isegi mina, ma olen veel noor poliitik, ma mõtlesin, et nad mõtlevad midagi sellist nagu Iirimaa mudelit, et suurte ettevõtete peakontorid me toome siia, sest maksukeskkond on soodne. Ma oleksin muidugi pidanud taipama ja mõtlema selle üle, kui maksukeskkonda hakati ebasoodsaks muutma, et tegelikult ju Eesti 200 mõtles midagi muud. Aga nüüd me siis olemegi siin. “Organiseeritud kuritegevuse peakontor Tartusse” oleks selle eelnõu, ma arvan, õige juhtlause. Näen, et kolleeg Tartust rõdul muigab, aga küllap me arutame paari aasta pärast, kuidas see asi tegelikult läks.
Mingil põhjusel – istungit juhatas kolleeg Kivimägi, samuti Reformierakonnast – ta ei tahtnud sisuliselt küsimusele vastata, ütles, et juhtivkomisjon otsustab, kui küsimus oli selles, miks see ei ole Riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetav eelnõu. Nii et mingil põhjusel selle eelnõu puhul, mis on niivõrd olulise kaaluga Eesti jaoks, oleme me jõudnud punkti, kus piisab sellest, kui koalitsioonisaadikuid on rohkem kui vastuhääletajaid, ja see eelnõu lähebki läbi.
Aga teisipidi ma ikkagi kutsun veel kord üles, head kolleegid – Reformierakonnas on ka Tartuga päris tugev side –, võib-olla te ikkagi mõtlete ümber. Ja kui ei julge päris punast nuppu vajutada, siis ärge tulge saali. Küll jätkub siin neid vastuhääletajaid, et see eelnõu tagasi lükata. Meil ei ole vaja tuua Rootsi võrgustunud ja muid kurjategijaid Eestisse, et jõuda punkti, kus nagu Randpere koos Reformierakonnaga unistab, et Eestigi vanglad oleks täis nagu Rootsis.”