Käisin Põltsamaa kultuurikeskuses, kus toimus „Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu avalik arutelu“. Kultuurimaja saal oli rahvast täis ja toimunu oli mitmes mõttes muljetavaldav.
Esimesena tõstan esile, et kohal oli palju kohalikku rahvast, keda planeeritavad tuulepargid otseselt puudutavad. Inimesed olid väga mures selle üle, et 270-meetrised tuulikud nende koduvalla rikuvad, aga ka selle üle, et kohalik omavalitsus ei tundu nende muret jagavat.
Kohalikega kohtumas olid omavalitsuste esindajad, koordinaator kliimaministeeriumist ning paar konsultanti. Neid kõiki iseloomustas võime küsimustele vastamisest kõrvale hiilida ja üleolev suhtumine sealsetesse inimestesse. Kogu kaasamisprotsessi olemuse võttis kokku moderaator, kui ta ühel emotsionaalsemal hetkel, kus saalis oli tekkinud lärm, ütles inimestele: „Saate te vastused või mitte, linnuke [kaasamine toimumisest] saadakse kirja niikuinii!“
Avasõnavõtuga esinenud Rene Reisner kliimaministeeriumist rääkis päheõpitud muinasjuttu maailma päästmisest ning tuulikutega saabuvast odavast elektrist. Ütles ka põhjuse, miks neid tuuleparke jõuliselt surutakse: „Riigikogus on vastu võetud otsus, et Eesti peab 2030-ndaks tootma siseriikliku tarbimise mahus elektrit taastuvatest allikatest“.
Tõepoolest selline napakas otsus 2022. aastal kiirkorras Riigikogus vastu võeti. Menetlus käis nii, et augusti viimasel päeval anti eelnõu üle, septembri lõpus toimus teine lugemine ning 12. oktoobril 2022 võeti seadus vastu. EKRE oli ainus, kes sellele valeotsusele toona vastu hakkas ja ka vastu hääletas, kuid sellest ei piisanud.
Isamaalased leidsid vaid veidi rohkem kui kaks aastat tagasi, et tegu on hea ja vajaliku eelnõuga!
Rain Epler, Riigikogu liige (EKRE)