Riigikogus esitasid EKRE fraktsiooni saadikud keskkonnaminister Andres Sutile (Reformierakond) arupärimise riigivara kahjustamise kohta looduskaitse- ja kliimapoliitika meetmete rakendamisel. Saadik Rain Epler kritiseeris teravalt RMK suundumust, mille kohaselt kasvab majanduspiirangutega metsade osakaal ning metsamajandamine jääb üha enam tagaplaanile.
Epler, kes on varem olnud keskkonnaminister, meenutas, et juba tollal oli ministeeriumis ja RMK-ga suhtlemisel näha pinget looduskaitse ja metsamajandamise vahel. „RMK seisis selgelt oma nime vääriliselt selle eest, et Eesti metsa hästi majandada,“ ütles ta.
Ta tõi välja, et 15 aastat tagasi oli majanduspiirangutega metsade osakaal riigimetsas umbes 35–36%, kuid tänaseks on see kasvanud 42–43%-ni. „Kui minister eelmises arupärimises rääkis 70:30 suhtest majandusmetsade ja piirangutega metsade kasuks, siis riigimetsas see suhe pidevalt nihkub looduskaitse kasuks,“ märkis Epler.
Saadik kritiseeris liigset looduskaitset konkreetsete näidetega. Munamäe ümbruses on ürask hävitanud kuusikuid, kuid neid ei tohi saagida, kui puud ei ole kukkunud otse teerajale. Taevaskojas, kus Epler lapse- ja noorpõlves palju käis, on looduskaitse piirangud muutnud ala raskesti läbitavaks. „Inimesed, kes ei ole tõsised matkahuvilised, ei julge enam sinna minna, sest tuleb ronida läbi võsa ja üle mahamurdunud puude,“ ütles ta.
Epler avaldas muret, et RMK on ise võtnud looduskaitse suuna põhiliseks ning majandamine jääb aina rohkem tagaplaanile. „See teeb mulle muret,“ tunnistas ta.
Lõpukõnes kritiseeris Rain Epler teravalt RMK suundumust, mille kohaselt kasvab majanduspiirangutega metsade osakaal ning metsamajandamine jääb üha enam tagaplaanile.
Epler ütles, et istutatud metsades kasvab looduslikult vahele teisi liike ning tegemist ei ole puhtate puupõldudega. Samas märkis ta, et metsakaitseaktivistide väited monokultuuridest ei pea paika.
Saadik kritiseeris ministri „muinasjutulist“ kirjeldust metsadest, kus on roheline sammal, marjad ja seened. „Lõigata see klipp välja, lapsi saaks peaaegu magama panna,“ soovitas Epler.
Ta tõi välja, et Eesti metsade rohkus on suuresti seotud ajaloolise traagikaga – küüditamiste ja talude mahajätmisega. „Seda traagikat jätkatakse tänapäeval,“ ütles Epler, viidates, et paljud inimesed, kes on saanud vanaisa talu tagasi, ei saa seal midagi teha looduskaitse piirangute tõttu.
Epler rõhutas, et arupärimise küsimused puudutasid peamiselt majandusliku mõju analüüsi tegemist enne uute kaitsealade kehtestamist. „Ühtegi majandusmõju numbrilist vastust me ei saanud,“ nentis ta. Ministri vastused jäid tema hinnangul muinasjutuliseks.
Saadik avaldas muret, et RMK on ise võtnud looduskaitse suuna põhiliseks. „Täna minule vähemalt kõrvalt jääb mulje, et RMK on nüüd ise võtnud ka selle looduskaitse põhiküsimuseks ja majandamine jääb aina rohkem tagaplaanile. See teeb mulle muret,“ ütles Epler.
Ta kritiseeris ka tööde sisseostmist odavale välismaalaste tööjõule, mis tema sõnul langetab kvaliteeti. „Minister ka mainis, et kvaliteeti ikka jälgib RMK, aga tegelikult, kui FSC sertifikaati kinnitati, siis võeti ikkagi konkreetsed inimesed, kes igapäevaselt metsas töötavad ja kes teevad seda kvaliteetselt,“ märkis ta.
RMK metsatöötajate koondamine ja metsatööde sisseostmine on viimastel nädalatel tekitanud teravat kriitikat metsandussektoris ja opositsioonis. Opositsioon näeb selles metsanduse kvaliteedi langust ning looduskaitse liigset ülimuslikkust majandamise arvelt.