Kihusalu talus ja Abedeenland OÜ-s on hundid alates eelmise aasta suve lõpust kuni tänase päevani teadaolevalt tapnud 86 lihaveise vasikat ja ühe noorlooma. Kahjud ulatuvad paari saja tuhande euroni. Ettevõtete tegevus ei ole enam luhahoolduse seisukohalt jätkusuutlik. Kevadel saatis taluperemees Tiit Soa Keskkonnaameti peadirektorile Rainer Vakrale e-kirja, milles palus esitada plaani, kuidas hundirünnakud lõpetatakse. Vakra ei ole sellele kirjale tänaseni vastanud. Samas 2024. aasta hundirünnakute kahjusid Keskkonnaamet keeldus hüvitamast, mistõttu on ettevõtted pöördunud kohtusse.
Andres Hein, Soomaa elanik, luhahooldaja ja loomakasvataja, on kaotanud huntide rünnakute tõttu kümneid lihaveise vasikaid – valdava osa sündima pidanud vasikatest. Seetõttu ei ole luhahooldus loomapidamise kaudu enam jätkusuutlik. Keskkonnaamet keeldub hundirünnakuid registreerimast, kuna hundid on veisevasikad vedanud metsa ilma jälgi jätmata. Tulemus – Hein on lubanud allesjäänud loomad sügisel tapamajja viia ja loomapidamise lõpetada
Ulvi Rosenberg, Soomaa elanik, luhahooldaja ja loomakasvataja, kaotas huntide rünnaku tagajärjel 12-aastase hobuse. Tänaseks puudub igasugune kindlus, kas Keskkonnaamet registreerib selle juhtumi üldse hundirünnakuna ja kas riik hüvitab kahju
Valdeni talu OÜ on pärast selle aasta maikuus toimunud korduvaid hundirünnakuid loobunud Soomaal luhtade karjatamisest ja viinud loomad ära. Mai lõpus Keskkonnaametile saadetud e-kirjale, milles küsiti, kuidas hundiprobleem Soomaal lahendatakse, ei ole saadud mingit vastust. Samuti ei ole Keskkonnaamet hundirünnakuid registreerinud
10. juulil 2025 toimus Soomaal Tõramaa vaatetorni juures Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Kliimaministeeriumi ja kohalike karjakasvatajate ühiskoosolek, kus lepiti kokku, et Soomaa looduslikes tingimustes ei ole tehniliselt ja majanduslikult võimalik rajada mitme liiniga elektrikarjuseid, mis hoiaks hundid kariloomadest eemal. Ametkonnad lubasid välja töötada hundi nuhtlusisendite küttimise korra. See kord jõustus pärast 31. juulil 2025 Soomaa külastuskeskuse esisel luhaheinamaal toimunud hundirünnakut. Korraldusega nr 1-3/25/282 „Hundi küttimise lubamine väljaspool jahiaega uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks“ anti luba küttimiseks. Rünnaku käigus leiti hommikul pooleldi söödud vasikas vaid umbes 130 meetri kaugusel hoonetest ja 150 meetri kaugusel turistide telkimisalast. Tegemist on aga järjekordse Keskkonnaameti silmamoondusega, mis väljendub järgmiselt:
-Nuhtlusisendi küttimisluba antakse konkreetsele luhaheinamaale vaid viieks päevaks ja ainult murdmise põhiselt. Pärast viie päeva möödumist tuleb oodata uut hundirünnakut samas paigas, enne kui uus luba antakse. Kuna enamik vasikaid kaob jäljetult, loeb Keskkonnaamet, et rünnakut ei ole toimunud, ja uut luba ei väljastata, kuigi vasikad kaovad
-Iga viiepäevase küttimisloa eest tuleb jahimeestel maksta 100 eurot riigilõivu, mida jahimehed ei ole nõus tasuma
-Veised on karjamaal kõrges heinas, kus jahimees ei näe ei vasikaid ega hunti, rääkimata võimalusest teha nuhtlusisendile surmav lask
-Öösihiku kasutamine on keelatud, mistõttu on pimedas küttimine sisuliselt võimatu – jahimees peaks laskma hundile sisuliselt silmast silma, mis ei ole realistlik
-Keelatud on ka praktiline võimalus – küttida nuhtlusisend maha järelejäänud korjuse pealt. Nii saaks jahimees valida sobiva positsiooni ja kasutada öösihikut, et teha ohutu surmav lask ilma elus kariloomi ohtu seadmata
Keskkonnaameti viimast korralagedust ja tegevusetust illustreerib hästi juhtum 31. juulil väljastatud küttimisloaga:
Parim võimalus nuhtlusisend tabada on vahetult (24 h jooksul) pärast rünnakut, kuid Keskkonnaameti saamatuse tõttu jäi see kasutamata
1. augusti hommikul oli hundi jäetud korjusest näha, et nuhtlusisend oli öösel murdmisele järgneval ööl tagasi käinud. Sel päeval ei olnud aga võimalik telefoni teel kätte saada nuhtlusisendi küttimise korralduse allkirjastanud ametnikku hr Tanel Türnat, et teada saada jahimeeste info
2. augusti õhtul selgus, et loa saanud jahiseltsid (Rahnoja, Tori-Sindi ja Kullipesa) ei olnud korraldusest teadlikud. Rahnoja jahimehed said oma loast teada alles Õhtulehest lugedes
Hr Türna väitis korduvalt, et korraldus on jahiseltsidele edastatud, ja tema sõnul oli loa välja võtnud hoopis Rimmu Kütid MTÜ, keda korraldusest ei leia. Rimmu Kütid selgitasid, et nad ei saa luba realiseerida, kuna Jahises ei ole võimalik ala valida ja nad ei soovi maksta 100 eurot riigilõivu
Pärast mitmeid telefonikõnesid sai Rahnoja jahiselts alles 2. augusti õhtul asjad sinna maale, et nende jahimees sai minna nuhtlusisendit passima, kuid tabada seda enam ei õnnestunud
Täna hundirünnakud jätkuvad ning on laienenud ka hr Andres Heina karjale. Nuhtlusisendite jahti aga ei toimu, sest Keskkonnaameti ametnikke hr Türnat ja hr Pastikut on telefonitsi sisuliselt võimatu kätte saada. Kui lõpuks õnnestub, suunatakse helistaja ühelt teisele ja seejärel ei vasta enam kumbki. Päevad mööduvad, vasikad kaovad ja jätkusuutlik luhahooldus hävib
Praegu on küll korraldus nuhtlusisendi küttimiseks, kuid jahti ei toimu.
Tiit Soa on alates eelmise aasta suve lõpust saatnud Keskkonnaametile arvukalt e-kirju ja teinud kümneid telefonikõnesid. Koos teiste Soomaa elanike, luhahooldajate ja karjakasvatajatega on esitanud minister Suttile aprillis ka avaliku pöördumise. Fakt on, et see ei ole viinud mitte kuhugi – hundirünnakud jätkuvad ning Keskkonnaamet tegeleb asendustegevusega. Esimesed karjakasvatajad on Soomaa luhaheinamaadelt juba lahkunud ja teised viivad sügisel ellu jäänud loomad tapamajja.
„Majanduslikult ei ole Kihusalu talu ja Abedeenland OÜ enam võimelised jätkusuutlikult hooldama Soomaa luhaheinamaasid, kui riik ei hüvita tekitatud kahjusid,“ kirjutab Tiit Soa. „Kala mädaneb peast, ja sellise juhtimise korral ei suuda Keskkonnaamet juba peaaegu aasta kestnud probleemi lahendada. Seetõttu, tulenevalt Keskkonnaameti suutmatust olukorda lahendada, palun vabastada Keskkonnaameti peadirektor hr Rainer Vakra ametist. Kui seda ei ole tehtud hiljemalt 22. augustiks 2025, algatan portaalis rahvaalgatus.ee petitsiooni hr Rainer Vakra tagandamiseks. Loodan siiski, et see pole vajalik ja peadirektor vabastatakse enne. Härrasmehena võiks ta muidugi olukorra eest ise vastutuse võtta ja tagasi astuda.“