Rändeleppe “kriitiku” Jürgen Ligi käsi on selles 2016. aastast kuni õlani sees

Jürgen Ligi, kes tänasel päeval räägib Marrakechi lepet taga, on sellega otseselt seotud – tema esindas välisministrina ja Toomas Hendrik Ilves presidendina Eestit New Yorgis, kus hukatuslik lepe alguse sai.

19. septembril 2016 võeti New Yorgis toimunud pagulas- ja rändekonverentsil vastu ajalooline New Yorgi deklaratsioon. Sellega võtavad riigid endale kohustuse:

Kaitsta kõigi pagulaste ja migrantide inimõigusi olenemata staatusest. See sisaldab naiste ja tüdrukute õigusi ning nende täielikku, võrdset ja tähenduslikku osalemist lahendust leidmisel.
Tagada, et kõik pagulastest ja migrantidest lapsed saavad haridust paari kuu jooksul pärast saabumist.
Ennetada ja reageerida seksuaal- ja soopõhisele vägivallale.

Toetada riike, mis päästavad, võtavad vastu või pakuvad varjupaika suurele arvule pagulastele ja migrantidele.
Töötada laste migratsioonistaatuse tõttu kinnipidamise lõpetamise nimel.
Mõista hukka ksenofoobia pagulaste ja migrantide vastu ning toetada üleilmset kampaaniat selle vastu.

Tugevdada positiivset panust, mida annavad migrandid vastuvõtvate riikide majanduslikule ja sotsiaalse arengule.
Parandada humanitaar- ja arenguabi kohaletoomist riikidesse, mis on kõige rohkem puudutatud, leides innovatiivseid mitmepoolseid rahalisi lahendusi, eesmärgiga sulgeda kõik rahastustühimikud.

Rakendada terviklikku vastust pagulastele, mis tugineb uuel raamistikul, kus on kirjas liikmesriikide, kodanikuühiskonna partnerite ja ÜRO süsteemi vastutus kui on toimumas suur pagulaste liikumine või pikaajaline pagulasolukord.

Leida uued kodud kõigile pagulastele, kes vajavad UNHCR hinnangul ümberasustamist ning laiendada kõigi pagulaste võimalusi kolida teistesse riikides läbi töö- või haridusrände.
Tugevdada rände globaalset valitsemist tuues Rahvusvaheline Rändeorganisatsioon (IOM) ÜRO süsteemi.

Eelneva elluviimiseks plaanivad riigid:

Alustada läbirääkimisi, mis viivad 2018. aastal rahvusvahelise konverentsi ja ülemaailmse kokkuleppeni turvalise ja korrapärase rände osas. Kokkulepe tähendab, et rännet korraldatakse esmakordselt ülemaailmselt ühiste põhimõtete ja lähenemiste alusel.

Kujundada juhtnöörid, kuidas kohelda migrante haavatavas olukorras. Need juhtnöörid on eriti olulised üha suurenevate saatjata alaealiste jaoks.

Saavutada võrdsem koormuse ja vastutuse jagunemine maailma pagulaste vastuvõtmise ja toetamise osas võttes vastu ülemaailmne kokkulepe pagulaste kohta 2018. aastal.

Eestit esindasid New Yorgis Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja välisminister Jürgen Ligi, vähemalt viimane soovib nüüd ennast hoopis kriitikuna positsioneerida.

Dokument on nähtav SIIN

Riigid mis ei nõustu Marrakechi leppega: Poola. Ungari, Tšehhi, Rootsi ( nôuab muudatusi leppes), Holland ( nôuab muudatusi leppes), Kreeka, Horvaatia, Taani, Itaalia, Norra, Sloveenia, Iisrael, Austraalia, USA, Jaapan, Korea, Kanada.