Rändeleppe ümber toimuv muutub aina segasemaks – kuhu on välisminister Mikser veel jälje maha jätnud?

Tundub, et lausa iga päev toob juurde fakte sellest, kuidas ÜRO rändelepet on püütud saladuses hoida, ja nüüd üritatakse päästa, mida veel saab.

Sotsiaalmeedias levivad pilt ja link, mille aluseks on lugu inglisekeelses ERR-is 3. mail ja välisminister Sven Mikseri pilt selle juures.

“See pilt on tehtud 4,5 kuud tagasi, 02. mail 2018 Marrakechis. Marokos. Nagu on näha juuresoleval pildil, osales seal välisminister Mikser. Sellest sündmusest hoiti igasugune ajakirjandus hoolega eemal. Ainsana avaldas info tollal umbes päevase viivitusega mingi hiinlaste uudisagentuur. Meie välisministeeriumi kodulehel puudus igasugune info. Eestikeelses meedias puudus kajastus. Ainus eestimaise uudisportaali info oli alloleval lingil, ehk siis ERR-i inglisekeelses versioonis. Eesti- ja venekeelset teavet ma ei leidnud,” kirjutab postituse autor sotsiaalmeedias.

“Küsimus suurele ringile: kui palju on siin inimesi, kes on 1) näinud seda pilti; 2) kuulnud sellest ligi 70 eri riigi väga kõrgete migratsiooniga tegelevate asjapulkade kohtumisest; 3) näinud mõnd seal vastuvõetud dokumenti; 4) kuulnud Eesti Vabariigi osalemisest selles protsessis; 5) kuskilt teada saanud, et Eesti Vabariik seal midagi allkirjastas?” küsib postitaja.

Lingil on tõepoolest 3. mai lugu “Foreign Minister Mikser: Europe has overcome migration crisis” ehk eesti keelde tõlgituna “Välisminister Mikser: Euroopa on rändekriisi ületanud” – ERR-i eestikeelses uudisteplokis sellist uudist pole. Ka välisministeeriumi kodulehe otsing tulemusi ei anna.

“Uudis ise on tõlkes selline: “Kolmapäeval teatas välisminister Sven Mikser (SDE) Marrakeshist, et Euroopa on liitunud jõupingutustega rändekriisi ületamiseks.

“Tänu ühistele jõupingutustele on Euroopa ületanud rändekriisi ja Aafrika suudab rännet kontrollida,” ütles Mikser kolmapäeval Marrakeshis, kus ta osales Rabati protsessi ministrite kohtumisel. “Oleme saavutanud käegakatsutavaid tulemusi, kuid praegusel etapil on oluline keskenduda pikaajalistele ja jätkusuutlikele lahendustele, eriti rände esmaste põhjustega tegelemisele,” ütles Mikser sõnavõtus. Ta lisas, et Rabati protsess on selle jaoks suurepärane platvorm.

Mikser ütles, et rändeküsimuse lahendamine oli Euroopa Liidu eesistumisperioodil Eesti jaoks arutletud teemade nimekirja tipus. “Eesistujariigina keskendus Eesti rände peamistele põhjustele ja selle tagajärgedele Euroopa Liidus, ebaseadusliku sisserände ennetamisele ning põgenike inimkaubanduse vastu võitlemisele,” ütles Mikser.

Ta märkis, et 2017. aasta lõpuks olid rändevood Euroopasse kuus korda madalamad kui 2015. aastal.

“Ränne on tänapäeval ülemaailmne nähtus ja olenemata geograafilisest asukohast on see meid ühel või teisel viisil mõjutanud,” ütles minister. Ta lisas, et on oluline püüda leida ühine lahendus ja jagada vastutust selle probleemi lahendamisel.

Rabati protsess on rahvusvaheline jõupingutus, mis käivitati 2006. aasta juulis Rabatis toimunud ministrite konverentsil. See loob raamistiku laiahaardeliseks rände ja arengu meetmeteks Aafrikas. Protsessis osalevad kokku 27 Aafrika riiki, 28 ELi liikmesriiki, Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS) ja Euroopa Komisjon.”

Nüüd peab välisminister Sven Mikser tunnistama, kui laiahaardeliselt on salastatud rändeleppe heakskiit toimunud!