26.02.2020
Venetsueelast on maailma laiali läinud miljoneid migrante, kes on suuna ka Euroopale võtnud.
Euroopa Liidus tõusis mullu asüülitaotluste arv, näitavad kolmapäeval avaldatud ametlikud andmed. Eriti järsult on kasvanud poliitilise- ja majanduskriisi eest Venezuelast põgenenute hulk. Esikolmiku moodustasid Süüria 72 000, Afganistan 60 000 ja Venezuela 45 000 taotlusega.
Euroopa Aüülitoetuse Büroo (EASO) andmetel esitati 2019. aastal üle 714 000 taotluse. 2018. aastaga võrreldes oli taotlusi 13 protsendi võrra rohkem ja nende arv kasvas esimest korda pärast 2015. aastat, vahendab BNS.
EASO sõnul tuli kasv nende riikide arvel, kelle kodanikud pääsevad EL-i viisata, mitte niivõrd üle Vahemere saabuvate paadipõgenike tõttu, nagu 2015.-16. aasta rändekriisi ajal.
“Suurem osa juurdekasvust tuleneb suurest taotluste hulgast, mille esitasid inimesed, kellele ei kehti Schengeni alale sisenedes viisanõue,” ütles EASO ja lisas, et see seletab, miks taotluste arv tõusis, aga illegaalsete sisenemiste arv langes.
Venezuelast tulijaid on üle kahe korra rohkem kui 2018. aasta 22 000. Venezuela taotlejatest sai asüüli vaid viis protsenti, ütles EASO, samas kui süürlaste, jeemenlaste ja eritrealaste hulgas oli see protsent 80.
Kokkuvõttes anti 2019. aastal asüüli kolmandikule taotlenuist.
Hispaania-keelsest Venezuelast tulevate inimeste puhul tasub märkida, et nende peamiseks sihtpunktiks ongi Hispaania, mistõttu marksistide võimu all ülivaeseks muutnud naftariigi põgenikud on olnud peamiselt Madridi probleem. (AFP-BNS-UU)