Põhimõtte Koja uus raport „Eesti sisserändepoliitika pikaajalised mõjud” soovitab Eestil siduda rändepoliitika senisest tugevamalt Eesti pikaajaliste rahvastiku-, majandus- ja lõimumiseesmärkidega ning mitte käsitleda sisserännet peamiselt tööjõupuuduse leevendamise vahendina.
Raport analüüsib sisserände majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid aastakümnete perspektiivis ning teeb ettepanekuid Eesti rändepoliitika arendamiseks, pidades silmas põhiseadusest tulenevat lähtekohta, et Eesti on rahvusriik.
Raporti keskne järeldus on, et vananeva ja väheneva rahvastiku probleeme ei ole võimalik kestlikult lahendada tööjõu pideva sisserändega. Kuigi välistööjõud võib lühiajaliselt tööjõupuudust leevendada, kaasnevad sisserändega pikemas perspektiivis mõjud ühiskonna sidususele ja heaolule. See seab ootused haridusele, majandusele ja sotsiaalteenustele.
Rändepoliitika kujundamisel tuleb vaadata inimese kogu elukaart ja sisserände kui terviku pikaajalist mõju ühiskonnale. Raport rõhutab ka, et lõimumispoliitika peab olema sisserändepoliitika lahutamatu osa.
„Me ei peaks alustama küsimusest, kui palju välistööjõudu Eesti järgmisel aastal vajab. Esmalt tuleb otsustada, millist majandust ja ühiskonda tahame Eestis kümne, kahekümne või kolmekümne aasta pärast ning milliseid teadmisi ja oskusi selleks vajame. Alles seejärel saab kujundada neid eesmärke toetava sisserändepoliitika,“ ütles raporti autor Ruth Annus.
Põhimõtte Koja eestvedaja Ott Lumi sõnul näitab raport vajadust käsitleda rännet Eesti pikaajalise arengumudeli, mitte üksnes tööjõuturu küsimusena.
„Rändepoliitika ei saa olla majanduspoliitika kiirabi. Kui iga tööjõupuuduse puhul on esimene lahendus tuua juurde inimesi väljastpoolt, lükkame edasi küsimuse, miks meie enda inimesed ei ole tööturul, miks tootlikkus ei kasva ning millistes valdkondades tahab Eesti tulevikus konkurentsivõimeline olla,“ ütles Lumi.
„Eesti on liiga väike riik, et kujundada rändepoliitikat ainult tänase päeva vajaduste järgi. Sisseränne võib olla Eesti arengule oluline ressurss, kuid selle kasutamine peab olema teadlik, sihitud ja seotud riigi pikaajaliste eesmärkidega,“ ütles Annus. (BNS)