SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul jaekaubanduse madalseis kestab ning asju ostetakse aina vähem, seejuures pole jaekaubanduse ka kiiret kosumist oodata.
“Jaekaubandusettevõtetel on põhjust tähistada musta tähtpäeva – statistikaameti värsketel andmetel on jaekaubanduse müügimahu langus kestnud nüüdseks 12 kuud. Viimased avaldatud numbrid augusti kohta näitasid sarnaselt eelnevatele suvekuudele umbes 8 protsendi suurust müügimahu vähenemist,” kirjutas Nestor oma värskes kommentaaris. Ta märkis, et ehkki hirm oodatava käibemaksu tõusu ees võib aasta lõpus neid numbreid korraks parandada, siis uuele tarbimisbuumile lähitulevik ainest ei anna.
Sealjuures olid müüginumbrid suurematest jaekaubanduse alamsegmentidest kõige nigelamad muudes spetsialiseeritud kauplustes, mille alla loetakse näiteks arvutipoed ja raamatukauplused. Nimelt vähenes selles valdkonnas püsihindades mõõdetuna müük aastaga lausa 15,5 protsenti. “Kui kestuskaupade müügiga on lood olnud kehvad pikemat aega, siis mõnevõrra üllatav oli müügi 12-protsendine kahanemine alkoholikauplustes. Varasematel kuudel on sealne müügimahu langus jaekaubanduse keskmisele oluliselt alla jäänud. Rahvatervise seisukohast võiks seda muidugi ehk ka positiivseks sündmuseks pidada,” tõi Nestor välja.
Keskmisest märkimisväärselt suuremaks kujunes langus ka nii-öelda klassikalistes kaubamajades ning rõiva- ja jalatsikauplustes, kuigi viimastes müügimahu kahanemine varasemate kuudega võrreldes siiski veidi aeglustus. Kui jaekaubanduse müük on koguse järgi mõõdetuna kahanenud juba aasta, siis alates kevadest on majandusanalüütiku sõnul languses olnud ka kaupluste müügitulu eurodes mõõdetuna. Koondnumbrit on suuresti mõjutanud mootorikütuste odavnemine tanklates, ent käive on vähenenud ka paljudes teistes segmendis.
Augustis piirdus jaemüügi käibelangus 1,3 protsendiga, mis on mõnevõrra tagasihoidlikum kui eelnevatel kuudel. Samas oli müügitulu aastane muutus miinusmärgiga enamuses jaekaubandusvaldkondadest. Ainsana suutsid käivet kasvatada supermarketid, apteegid ja rõivakauplused. “Kui selles midagi positiivset otsida, siis senisele kiirele hinnatõusule võiks nõudluse taoline vähenemine küll piduri panna,” avaldas Nestor lootust.
Kui suuremate kestuskaupade müügiga lood just ülemäära head ei ole, siis valdkond, millel on läinud tänavu üllatavalt hästi on automüük. Nimelt on uute sõiduautode registreerimine ja automüüjate käive näidanud kiiret kasvu terve senise aasta vältel. Aasta esimeses pooles näitas müüginumbreid majandusanalüütiku sõnul positiivsemas valguses mullune kehvapoole võrdlusbaas. 2022. aasta teises pooles müük aga kosus, mistõttu on automüügiettevõtete aastane käibekasv augustis 12 protsenti ja müügimahu suurenemine 10 protsenti väga hea tulemus.
“Raske öelda, kas praeguseid numbreid on mõjutanud hirm automaksu kehtestamise ees, kuid üldiselt räägib see ikkagi sellest, et vähemalt autode arvelt pole eestlased veel kuigivõrd raha kokku hakanud hoidma. Kui varem võis automaksu hirmus oodata selle aasta lõpuks veel tõelist ostubuumi, siis seoses maksu edasi lükkumisega 2025. aastasse, seda vast siiski ei juhtu,” märkis Nestor.
Jaekaubanduse tulevikuväljavaade on majandusanalüütiku sõnul küllalt vastuoluline. “Põhjused, miks müüginumbrid on olnud nigelad, seonduvad ennekõike senine kiire inflatsiooniga, mis on ära söönud vaesemate inimeste säästud ja üldise ebakindlusega tuleviku osas. Positiivse poole pealt on turgu toetanud aga tööturu hea seis, kus tööhõive on olnud väga kõrge ja ka palgad mullusega võrreldes tublisti kosunud. Nüüd on tuuled aga pöördunud nii tööturul kui inflatsiooni osas. Nimelt on Eesti tööhõive viimastel kuudel hakanud kahanema, kuid vähemalt selle aasta sees ei tohiks see jaemüüki tuntavalt veel mõjutada. See-eest on selgelt järgi andmas senine kiire hinnatõus, mis lähikuudel aina tagasihoidlikumaks muutub,” kirjeldas Nestor.
Väga oluline komponent jaekaubanduse tuleviku kujundamisel on tema sõnul kahtlemata uuel aastal ees ootav käibemaksu tõus. “Igapäevaste tarbekaupade ja toiduainete müüki mõjutab see ilmselt vähem, kuid suuremate kestuskaupade müügile võib sellel olla tuntav mõju. Teadlikumad majapidamised arvestavad sellega, et uuest aastast on soovitu 2 protsenti kallim ja ka kaupmeestel võib olla motivatsiooni meelitada inimesi tarbima olukorras, kus kaubad on veel natuke soodsamad,” märkis majandusanalüütik.
“Uuel aastal on käibemaksutõusul tarbimisele mõistagi pärssiv mõju. Kahjuks mõjutab see ennekõike just madalama sissetulekuga leibkondade tarbimist, keda inflatsioon on varasemalt juba räsinud. Suures plaanis määrab tarbimise mahu ära aga tööturu tulevik. Kui töötuse kasv jääb niivõrd tagasihoidlikuks, nagu näitavad täna analüütikute prognoosid, ei tohiks ka jaetarbimisega midagi väga hullu toimuda. Samas on praegused ennustused rajatud usule, et tööandjad soovivad oma töötajatest kümne küünega kinni hoida ja hakkavad neid koondama vaid siis, kui sellest sõltub ettevõtte ellujäämine,” selgitas Nestor, lisades, et vaadates viimaste kuude majandustulemusi näiteks tööstussektoris, võib töötajate arvu oluline vähendamine olla siiski paratamatu. (BNS)