Reformierakondlane Urmas Paet on EL-i kiites läinud täiesti valede maailma, kirjutades kokku hunniku rumalusi.
“Euroopa Liit on aidanud kindlustada Eesti julgeolekut,” märkis Paet ERR-is. “Seda sammu pole meie riigi julgeoleku ja arengu kindlustamisel võimalik üle hinnata. Piisab, kui vaadata neid Ida-Euroopa riike, kes sellist valikut ei teinud. Nende territooriumil on sõjalised konfliktid, Vene väed, ulatuslik korruptsioon ja probleemid õigusriigiga.”
Eesti julgeolekut on aidanud kindlustada NATO, kellesse kuulumist toetab ka EKRE täielikult. EL ei ole julgeolekuline, vaid majanduslik ühendus, vähemalt oli 2004. aastal, kui Eesti sellesse astus. Edaspidi on ta ise üha rohkem hätta sattunud.
Kui Eesti peaks sattuma Venemaa rünnaku objektiks, siis aitab meil seda tõrjuda NATO, mitte EL. Brüssel alustab tõenäoliselt pikka hukkamõistmiste ja sanktsioonide sarja, mis meid enam kuidagi ei aita, kui me Vene kirsa all oleme.
Mida on EL teinud Euroopa julgeoleku kindlustamiseks? Ta ei suuda Lääne-Euroopatki kaitsta! Vahemerel on Frontex, aga tuhanded migrandid, kelle seas on kindlasti palju pühasõdalasi, valguvad takistamatult üle mere. 2015. aastal, rändekriisi algul, tormasid tuhanded pagulased läbi Balkani, Ungari ja Austria La Manche`ni välja.
Pommid plahvatavad ja lasud kõlavad isegi Brüsselis ja Strasbourgis, enamikus Lääne-Euroopa riikides on no-go-tsoonid – kus näeb Paet, et EL kaitseb ennast?
Paeti supervaled jätkuvad – ta räägib mingitest Ida-Euroopa riikidest, kes ei teinud selliseid valikuid ja nüüd on nende territooriumil Vene väed, sõjalised konfliktid, korruptsioon ja probleemid õigusriigiga? Mis luulud need veel on?
Enamik Ida-Euroopa riike on juba EL-is ja paljud on järjekorras ukse taga. Eestiga koos astusid 2004. aasta 1. mail Euroopa Liitu Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid Euroopa Liiduga 2007. aastal ning Horvaatia 2013. aastal. Kandidaatriigid on Albaania, Montenegro, Makedoonia, Serbia, potentsiaalsed kandidaadid on Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo. Üheski neist pole sõjalisi konflikte ega Vene vägesid, korruptsiooni aga on ka Eestis ja eriti Reformierakonnas.
Kui Paet räägib Ukrainast, Moldovast ja Gruusiast, siis esiteks, neid ei arvestata eriti Ida-Euroopa hulka, vaid kasutatakse pigem endise NSV Liidu vabariikide mõistet. Mis aga puutub valikutesse, siis asi pole nende valedes valikutes, vaid selles, et neile riikidele pole lihtsalt neid valikuid pakutud.
Ukraina ja Gruusia tahavad juba ammu EL-i ja NATO-sse, mõlemad on oma läänemeelsust ja venevastasust deklareerinud, aga EL pole veel Balkanitki endasse integreerinud ja need kaks maad peavad ennast selleks sobivaks muutma. NATO laienemist on takistanud ka sõjalis-poliitiline vastasseis Venemaaga, mis ei ole andnud võimalust Gruusiale NATO-sse tulla.
Seega valetab Paet, kui ta tõstatab küsimuse nii – kes ühines EL-iga, on heas olukorras, kes aga seda valikut ei teinud, on jamades. Sinna tahtsid kõik, aga neid ei võetud, sest nad ei sobinud. EL aga on ise julgeolekulises kriisis. Siit siis järeldus – reformierakondlase suust kuuled ainult valesid! Maksab arvesse võtta, sest Paet kandideerib ju Euroopa Parlamenti!